Arvustus. Gogol ja mulgi manerism ({{commentsTotal}})

Ugala teater
Ugala teater "Gogoli disko" Autor/allikas: Gabriela Liivamägi

Paavo Matsin, "Gogoli disko"

Lavastaja Ott Aardam
Dramatiseerija ja muusikaline kujundaja Ivar Põllu (Tartu Uus Teater)
Kunstnik Ott Kangur
Osades Janek Vadi, Andres Tabun, Andres Noormets, Rait Õunapuu, Peeter Jürgens, Tarvo Vridolin, Aarne Soro, Vilma Luik, Kadri Lepp, Triinu Meriste, Margus Vaher, Üllo Kaur, Tarmo Suvisild ja Aili Nohrin

Esietendus 2. juunil 2017

Viimaste aegade Viljandi oodatuima suvelavastusega „Gogoli disko“ hõrgutati Paavo Matsini samanimelise romaani austajaid ja teatraale ligi aasta. Piletid juunikuistele etendustele müüdi kiiresti. Publiku tungival nõudmisel naaseb „Gogoli disko“ veel kuuel korral lavale ka 2018. aastal. Viljandi kontekstis massiivsele promole vaatamata pole etendus saanud samaväärset vastukaja.

Tagasihoidiku vastukaja üheks põhjuseks võib olla etenduses domineeriv provintslikkus ja marginaalidekesksus. Kirjanik on küll oma teksti pikkinud nõuka- ja tsaariaega, biitlomaaniat, vene platnoi esteetikat ja lõpuks klassiku dekonstrueerimist ning religioosseid vihjeid, kuid etendus jäi kõnetama pigem keskealist viljandlast mitte postpost … loomingu friike.

Tänu etenduse turundusele – Sakala esilehel kultuuriminister WC poti kõrval kõnet pidamas ja trammipeatuse ilmumine linnaruumi -- eeldasin lavastuses pöörast efektide virrvarri ja „kohustusliku“ russofoobse agendana vene kirjandusklassiku armutut mutta tampimist. Etenduse tulemus osutus hoopis vastupidiseks.

Intrigeerivast tekstist olid lavastaja ja dramaturg loonud hoopis jantliku „kogupereloo“. Kohalik keskealine kultuurihuvilisest külastaja kohtus tuttavate Viljandi visuaalide ja heliga: ühe domineeriva kujunduselemendina figureeris legendaarse harrastuskunstniku Siim Kärneri nõukogudeaegse Viljandi kultuuritegelaste portreede naiivne pannoo, taustaks kõlamas Ugala vanema generatsiooni näitlejate-pillimeeste minoorsed nostalgilised laulukesed jne.

Kogu lavastuses hõljub mingi nõukaaegne provintslik väikekodanlik ja naiivne boheemlik vaim. Etenduse keskne tegelane, manalast ülestõusnud kirjandusklassik Gogol viibis enamuse etendusest tänase Viljandi hipsterliku baari Romaan sortiiris, kuid tegi ka „imetegusid“, avades tegelaste pahesid, süütunnet ja pihtimusi.

Lavastaja oli Matsini risoomse tekstimassiivi struktureerinud kergeltomastatavaks, eristades sealt nii kõrge kui madala. Vaatajate edasi-tagasi loksutamine teatri pöördlaval surub alateadlikele foobiatele ja ka uinutab, mis lahjendab teksti teravuse ja mitmetähenduslikkuse. Ühesõnaga, end müstilise ja salateaduste taustaga presenteeriva kirjaniku teosest sai üsna kergelt seeditav nostalgiline suvelavastus – üks paljude omataoliste seas.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: