Sillamäe raamatukogu direktor: Eesti kirjanduse ja kultuuri juurutamine on võtnud siin aega üle 10 aasta ({{commentsTotal}})

Elviira Sidorova
Elviira Sidorova Autor/allikas: ERR

28. veebruaril tunnustati Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemiaga Sillamäe linnaraamatukogu direktorit Elviira Sidorovat töö eest eesti kirjanduse ja kultuuri tutvustamisel Ida-Virumaal. Kärt Kelder vestles preemia saanuga.

Teid on tunnustatud eesti kirjanduse ja kultuuri tutvustamise eest Ida-Virumaal. Miks Te olete selle endale südameasjaks võtnud?

Kui alustasin tööd raamatukogus, siis oli meie linn nagu Venemaa osa. Me mõtlesime, et kuidas nii, me peame rääkima sellest maast, kus elame. Näiteks peetakse meil emakeele päeva juba kümnendat korda. Seal osalevad noored mälumängus, kus me räägime eesti kultuurist, kirjandusest ja teistest asjadest. See mälumäng on lõbus ja meeldib noortele.

Juba noorest peale, lasteaia- ja koolilapsed tutvuvad Eesti kirjandusega. Nad tunnevad Eesti kirjanikke väga hästi. Nüüd käivad meil Eesti kirjanikud külas ja see on neile üllatus, et kuidas lapsed nii hästi teavad. Meil on terve programm selleks.

Mitu aastat on see Teil aega võtnud, et Sillamäe inimesed teavad rohkem Eesti kirjandusest?

See ei ole muidugi nii ühepäeva töö. Võib-olla kuskil 10 – 15 aastat oleme selle kallal töötanud.

Kes on Sillamäe lugejate lemmik Eesti kirjanik? 

Meil enamasti loetakse vene keeles, aga tõlkeid on ka. Muidugi niisugused nimed nagu Enn Vetemaa, Aimée Beekman ja sellised juba klassikud. Uuematest teostest ei ilmu tõlkeid nii kiiresti kui vaja. Näiteks pole tõlgitud „Serafima ja Bogdan“. Ma arvan, et kui lõpuks ilmub raamat ka vene keeles, siis saab sellest hitt.

Te ütlesite, et kui tõlgitakse raamatuid, siis ka loetakse. Kui palju Eesti kirjandust aga eesti keeles loetakse?

Tahaks, et loetaks muidugi rohkem. Me praegu komplekteerime kirjandust niisuguselt, et võib-olla järgmised põlvkonnad oskavad seda väga hästi kasutada. Meil pole nii palju armastusromaane või põnevikke, aga vot tõsised raamatud, mis ilmuvad, neid me komplekteerime. Võib-olla nad võtavad kunagi need teosed lugemiseks. Meil on ka eesti keeles lugejaid.

Väidetakse, et lapsed ei loe tänapäeval enam piisavalt. Kuidas on lood Sillamäel?

Meil avati sügisel uus raamatukogu ja lapsed külastavad seda küll. Kahjuks on arvuti suurem magnet kui raamatud. Küll paneme me arvuti juurde raamatuid, lasteajakirju, et ehk tekib lasel huvi. Ja nad haaravad neid küll. Aga muidugi võiks rohkem. See arvuti on neil lihtsalt liiga suur osa elust.

Kuidas on Teie hinnangul olukord raamatukogudega väikestes linnades?

Minu arvates... me oleme rahul, et oleme kogukonnakeskuseks. Inimesed tulevad meile ise. Meil toimub luuletamine ja fotograafia. Väga palju inimesi käib meil eesti keele kohvikus, saal on täis. See ei ole ametnike peale surutud, vaid ühe kohaliku naise omaalgatuslik ettevõtmine.

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: