Arvustus. "Seltsimees laps": empaatiline ja siiras mälu meedium ({{commentsTotal}})

"Seltsimees laps" Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Seltsimees laps"

Režissöör Moonika Siimets

Näitlejad: Helena Maria Reisner, Eva Koldits, Tambet Tuisk, Juhan Ulfsak, Maria Klenskaja, Julia Aug

7,5/10

"Seltsimees laps" on oluline film. Mitte et ta oleks filmikunstina suurepäraselt või narratiivselt silmapaistvalt loodud, vaid kuna pakub oma siiruse ja empaatilisusega kaasaegse põlvkondadeülese mälu meediumi mineviku tõlgendamiseks. Sellise, mis ei manipuleeri emotsioonidega vaatajat ta kogemuse külge haakimiseks, vaid kutsub kaasa elama temaatiliselt tuttava ent detailitundlikult isikliku looga. Ajalooline draama "Seltsimees laps" on seda funktsiooni täites igati õnnestunud EV100 filmiprogrammi avafilm, mis ühtlasi toob täispikkade mängufilmide areenile uue tugeva tervikutunnetusega autori, Moonika Siimetsa.

Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel põhinev (“Seltsimees laps ja suured inimesed” ning “Samet ja saepuru”) Siimetsa stsenaarium jutustab kuueaastase Leelo (Helena Maria Reisner) ebakindlast ja murelikust eluperioodist enne koolitee algust 1950ndate Nõukogude Eestis. On käimas ideoloogiline puhastustöö, mis sunnib Leelo, ta kehalise kasvatuse õpetajast isa Felixi (Tambet Tuisk) ja koolidirektorist ema Helmese (Eva Koldits) kolima välja oma kodust ning tembeldab viimase rahvavaenlaseks. Helmes viiakse Leelo hämmelduses ja uudishimuliku pilgu all ära, pannes aluse filmi süžeele täis ebakindlust ema ning Leelo perekonna saatuse üle. Arenevad tegevused, kus ühelt poolt segaduses ent vapralt iseseisev Leelo püüab mõista ja tublilt hakkama saada ema eemalolekuga nii oma sugulaste seas kui isaga kahekesti ning kus teiseltpoolt põhimõttekindel Felix otsib võimalusi abikaasa tagasisaamiseks.

Olukorra tõsidust mõistev, kuid sellele õhku andev lugu annab süžee pusletükid vaatajale kätte ruttu. Sündmustikku ümbritsevast stalinistlikust režiimist tulevalt on siiralt realistliku loo arengusuunad piiratud ning seetõttu loeb, milliste vahenditega tükid nüansikaks võõbatakse, et lugu kandvad motiivid ennastkordavaks ei muutuks.

Lapse perspektiiv annab kesksetele ja tuttavatele ajastukogemuste motiividele värske ja empaatilise vormi. Kogemustele ja mõjutustele avatud Leelo kannab vaataja läbi repressiivse raamistiku lapseliku optimismiga, mis tunneb rõõmu uutest kogemustest, laulmisest, suurlinna uhkusest ja ilusatest maiustustest. Seejuures eriti filmi esimene poolik mängib osavalt sellega, mida mõistab laps ja mida täiskasvanu, andes oskuslikult infot edasi detailidega ning luues sümpaatselt magushapusid olukordi Leelo ja täiskasvanute vahel.

Film moodustab tasase, ent mõjuva emotsionaalse atmosfääri, mida ei rikuta dramaatiliste rõhutuste, ootamatute keerdkäikude ega üheplaaniliste karakteritega. Kuigi see toetab tasakaalukat teemakäsitlust, võib film mõjuda liiga ühtlases tempos kulgevana. Tegelased aga on kõrvalrollideni välja hästi konstrueeritud eriti tänu detailide kokkumängule. Suur roll on selle juures aastaaegadega ja stseenide emotsionaalse atmosfääriga harmoniseeruvatel ajastutruudel kostüümidel ja detailirohkel kunstnikutööl, mis toetavad jõuliselt näitlejate sundimatult nüansikat mängu.

Väärib märkimist ka lummava valguskujunduse ja tonaalsuse kokkumäng filmilikult ajastutruu ja emotsionaalse miljöö loomisel. Lapse ja täiskasvanu perspektiive tundlikult realiseeriv Rein Kotovi kaameratöö toetab võttekohtade eripära, mille helimaailma (eriti loodusehelid) helikujundus köitvalt rakendab.

Siimets seob pingekõveralt veidi liigagi ühtlase teose elemendid sidusaks esteetiliseks tervikuks. See, millise väärtuse film omandab mälu meediumina oleneb laiema publiku vaatajakogemusest. "Seltsimees laps" igatahes pakub selleks välja fookuselt ja ideoloogialt selge ning detailirohke raami, mis ei rõhu liialr, aga kõnetab piisavalt.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: