Indrek Neivelt: peaksime investeerima inimestesse, mitte rauda ja kivvi ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli ettevõtja Indrek Neivelt, kes andis allkirja möödunud nädalal avalikkuse ette jõudnud pöördumisele, milles enam kui 400 Eesti ühiskonnategelast nõuavad Rail Balticu ettevalmistus- ja ehitustööde peatamist. Saates arutleti nii Rail Balticu kui teiste riigi arengusuundade mõistlikkuse üle.

Indrek Neivelt selgitas, et on juba pea 30 aastat tegelenud igapäevaselt äriprojektide analüüsiga ja põhinedes kogemusele saab öelda, et Rail Balticu projekt ei ole tasuv. "Loomulikult oleks tore korra või kaks aastas Riiga sõita, aga kas selle pärast tasub sinna 600 miljonit või rohkem raha ära kulutada ja kümme aastat seda ehitada? Sinna läheb veel meeletu ressurss – looduslik ressurss alates kruusast kuni metsa maha võtmiseni ja inimtööd, ka inimestel oleks midagi muud targemat selle ajaga teha, mis nad seda raudteetammi seal teevad. Ärimaalimas on reeglid, mis on nagu loodusseadustega midagi väga sarnast. Üks reegel ütlebki, et keegi ei ehita raudteed, mis on merega paralleelne, see pole mõttekas. Samuti on see, et reisijate vedamiseks peab olema inimeste tihedus umbes kümme korda suurem kui meil siin Baltikumis on. Inimesi on vähe selleks, et reisijaid vedada nii, et see oleks mõttekas tegevus. Buss on odavam ja lennuk on odavam ja laev on odavam, et kaupa vedada."

Ta tõi näite, et ka investeerimisvaldkonnas tekib teinekord ahvatlus riskida: "Tekib see tunne, et seekord võib-olla loodusseadused ei kehti ja proovid vahel ikka ära, ei saa sellest kiusatusest jagu. Aga ikka tuleb välja, et kehtivad igal juhul, pole pääsu. Mööda merd on kaupa odavam vedada ja mida klassikaliselt mööda raudteed veetakse, on rasketööstus või maavarad ja me ei konkureeri täna ei Poola ega Tšehhiga, et mingisuguseid autosid või traktoreid siin toota ja Saksamaale viia." 

SKT on heaolu mõõtmisel iganenud vahend 

Neivelti sõnul on tänaseks iganenud heaolu hindamine SKT näitajate põhjal ja pigem võiks kasutada teisi meetodeid uurimaks inimeste rahulolu: "Alles oli uuring, mis näitas, et meie põhjanaabrid soomlased on maailmas number üks – kõige õnnelikumad inimesed, kõige rahulolevamad oma eluga. Näiteks õnneindeksit saab mõõta, aga SKT on oma aja ära elanud. See oli tootmispõhine, kunagi kui ta tuli, siis see näitas kui palju keegi reaalselt mingit asja tootis, olgu see siis taburet või terasetonn. Täna ta on saanud teise tähenduse kui suur enamus majandust on teenusmajandus."

Saates arutleti pideva majanduskasvu vajalikkuse üle laiemalt ja Neivelt tunnistas, et oli kunagi ka ise tugevalt kasvu usku. "Kui ma Swedbankis veel töötasin ja me kohtusime koguaeg investoritega, rääkisime ka, et kust tuleb kasv ja ma olin ka nagu programmeeritud selle kasvu peale. Teed rahvusvahelised äriuudised lahti ja loed, et firmal läks hästi, see kasvas või siis ei kasvanud. See oli nagu ajupesu mul," ütles ta. 

Muutuse selles mõttemaailmas kutsus esile ärikohtumine USAs. "See oli umbes 15 aastat tagasi kui meil oli partneritega firma USA idarannikul, seal olid sellised toredad kohalikud juhid palgatud. Nad olid kõik sellised kahe meetri pikkused, kaalusid 120-130 kg ja sõitsid hästi suure maasturiga. Siis me läksime ühel õhtul restorani sööma ja nagu ikka Ameerikas, olid seal suured praed. Finaal saabus siis kui ma tellisin kreembrüleed ja seda toodi selline kauss, et Euroopas oleks see olnud 5-6 inimese kogus ja ma loomulikult ei jõudnud seda kõike ära süüa. Varsti läksime magama, aga seal Ameerikas esimestel päevadel ärkad poole öö peal üles ja und ei tule. Siis ma hakkasin mõtlema, et mis selle kapitalistliku kasvu eesmärk on, et kas see, et me kõik kaaluks 120 kg ja siis järgmine põlvkond on juba 130 kg. Miks me tahame nii hullult kasvada? Siis ma hakkasin mõtlema sellele rohkem kui ma varem olin mõelnud. Sain nagu natukene labidaga vastu pead," meenutas ta. 

Teadus nõuab maailmataset ja pole mõtet toota keskmist

Neilvelt rääkis, et tema suunaks Rail Balticule kuluva rahastuse hoopis Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede neljarealiseks ehitamisele ja mis veelgi olulisem, tuleks rohkem investeerida hoopisinimestesse. "Minu arvates me praegu investeerime väga palju kivisse. Ka teaduse investeering on meil see, et me ehitame suured majad valmis, ostame kalli tehnoloogia sisse, aga inimest ei ole sinna sisse panna. Ei ole inimestele palka maksta ja need paremad teadlased lähevad välismaale tööle. Minu arvates peaks mõistusesse rohkem investeerima, mitte rauda ja kivisse," ütles ta.

"Me peaksime maksma rohkem palka, kutsuma paremad inimesed, spetsialiseeruma rohkem. Ma olen mõelnud näiteks seda, et meil on IT valdkonnas maailmas uskumatult hea maine. Ma tooks siia IT tippteadlased, küll tulevad siis siia ka üliõpilased, see tõmbaks elu käima. Meil IT valdkond niigi areneb hästi, aga see annaks veelgi hoogu juurde, seda võib küll uskuda, et noored inimesed tuleks hea meelega Eestisse IT-d õppima, nad ei tule muid tehnika erialasid õppima, aga IT – see on prestiižne. Mina arvan, et me peaksime valikuid tegema ja üldse mitte nii paljude asjadega tegelema. Teadus nõuab maailmataset ja meil ei ole vaja globaalses maailmas keskmisi asju toota," arutles Neivelt.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Plekktrumm"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: