Kaja Kunnas: soomlased näevad eesti kultuuri elujõulisena ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli Soome ajakirjanduses Eesti elu kajastav ajakirjanik Kaja Kunnas, kellega arutleti Eesti ja Soome erinevuste ja ühisosa üle. Teemapüstitus lähtus hiljuti tähistatud aastapäevadest, sest nii Soomel kui Eestil täitus 100 aastat iseseisvumisest.

Kaja Kunnase jaoks oli üllatav, et nii Eestis kui Soomes tähistati naaberriigi aastapäeva võimsalt. „Üllatus oli esiteks see, et Eesti tähistas Soome 100. sünnipäeva nii suurelt ja südamlikult. Aga veel rohkem üllatas mind see kui suurelt tähistati Soomes Eesti 100. sünnipäeva. See oli täiesti ajalooline. Soome ei ole nii suur tähtpäevade tähistaja kui Eesti. Kõik see tähistamine – sellist ei ole iialgi varem juhtunud ja ma ei kujuta ette, et Soome tähistaks mingit Rootsi aastapäeva samamoodi. See oli väga armas see mõlemal poolel tähistamine,” rääkis ta.

Ajakirjanikuna on Kunnas kogenud seda, et Eestit puudutavad lood lähevad Soome inimestele vägagi korda. „Ma olen umbes aasta aega kirjutanud kolumni, kus ma käsitlen Soome-Eesti suhteid mingil moel. Kui palju ma saan lugejakirju – ma võin saada peale ühte kolumni kümmekond väga südamlikku kirja. See on mind üllatanud, et väga erinevatel inimestel väga erinevatest Soome piirkondadest on mingi oma suhe Eestiga. Me oleme ikkagi geograafiliselt nii lähedased, et seda ühist isiklikku lugu on nii palju,” ütles ta.

Eestlastest eristab soomlasi nende usklikkus

Saates tõstatati küsimus, milles seisnevad meie ühiskondade suurimad erinevused ja mis on mõjutanud nende kujunemist. Näiteks toodi välja, et eestlased on soomlastega võrreldes usuleiged. Soomes on riigikirikud ja Evangeelsesse Luteri kirikusse kuulub umbes 70% inimestest.

“Kirik võtab Soome ühiskonnas palju sõna ühiskondlikel teemadel, näiteks on ta päris palju võtnud sõna pagulaste teemal, isegi olnud kriitiline Soome riigi poliitika suhtes, et keda tagasi saadetakse ja ka sotsiaalteemadel, kirik püüab alati olla nõrgemate eestkõneleja. Aga tavalistele soomlastele, sellele 70%, on need eelkõige religioossed kombed. Need suured elu sündmused, nagu sündides on ristimine, siis ta läheb leeri kui ta saab täiskasvanuks või suureks, siis ta abiellub, toimub kiriklik laulatus ja kui ta sureb, on jällegi kiriklik matus. Need on sellised kombed, mida Eestis Hruštšovi ajal välja juuriti. Need on hoidnud elus seda kirikut ja religiooni Soomes, kuigi ka Soome muutub Eesti suunas ja sekulariseerub,” rääkis Kunnas kiriku rollist. 

Ta selgitas, et religioonist kaugenemisega on Eestis kaasnenud igasuguste muude uskumuste esiletõus, mis annab aga võimaluse isehakanud nõidadele või selgeltnägijatele vaimset abi otsivatelt inimestelt raha välja petta. “Religiooni siin ei õpetata ja sellest hoolimata elavad siin tugevalt igasugused uskumused, igaüks usub, mida tahab. Kellega sa siis häda hetkel kohtud ja mida sa leiad, kui sul on suur elukriis ja sa vajad vaimset abi? Siis ilmuvad igasugu selgeltnägijaid, kes võtavad raha selle eest, et räägivad sulle, mis on sinu jaoks õiged valikud. Selle taga ei ole alati kindlat eetilist tahtmist aidata, vahel on lihtsalt see võimalus teenida raha ja manipuleerida,” selgitas ta.

 Väljasuremise hirm on soomlastele võõras

Teine oluline erinevus eestlaste ja soomlaste vahel paistab välja meie suhtumisest oma kultuuri. Soome riigi ajaloos ei ole sellist pikka katkestust nagu Eestil okupatsiooni tõttu ja see on andnud soomlastele teatud enesekindluse, mida eestlastel ei ole. “See, mis Eestis on läbiv, see väljasuremise hirm ja keele ja kultuuri ohustatuna tunnetamine, on soomlastele võõras. Soomlased ei kujuta ka ette, et eestlastel võiks selline tunne olla või et eesti kultuur võiks olla kuidagi ohustatud. Samas kui Eestil ei olnud riiklikku iseseisvust, siis see kultuur ja selle hoidmine oli eriti tähtis. See kultuur ju elas, see oli väga tugev ja seda väärtustati,” arutles Kunnas.

Soomlased ei mõista eestlaste väljasuremishirmu: “Soomlased on küll huvitatud eesti kultuurist ja see keel on soomlastele tore, aga soomlased näevad eesti kultuuri päris elujõulisena ja ei mõtle, et eestlased oleksid kuidagi väljasuremisohus.”

Oluline valdkond, mis puudutab ühteviisi nii Soomet kui Eestit, on veel julgeolek ja meie idanaaber Venemaa. Kunnas tõi välja, et kuigi Soome jaoks on oluline säilitada Venemaaga aruteluliin, siis oma põhimõtetelt hoitakse alati lääne poole. Kui eestlaste jaoks on oluline just NATOsse kuulumine, siis soomlaste jaoks on juba Euroopa Liidu liikmeks olemine piisav kinnitus läände kuulumisest. Seda näitas ka samm saata teiste riikidega solidaarselt välja üks Venemaa diplomaat. 

„Mulle tundus, et Soomes ohati kergendatult, et see otsus tuli ja üks ikka välja saadeti. See oleks olnud väga märgiline kui ei oleks saadetud, siis oleks tekkinud küsimus, kelle poolel Soome on. Aga nüüd see on väga selge ja pole kahtlustki, kelle poolel Soome on. Soome on kogu aeg olnud Venemaa vastaste sanktsioonide poolt. See, et Soome tahab pidada dialoogi ja meie riigipead kohtuvad, ei tähenda, et Soome ei oleks olnud kriitiline ja mõistis kohe hukka ka näiteks Krimmi vallutamise ja Venemaa tegevuse Ida-Ukrainas,” rääkis Kunnas. 

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: