Projekti ellukutsuja Heilika Pikkov valis filme tegema võimalikult eriilmelised naisrežissöörid.

"Ma kutsusin sinna projekti režissöörid, kelle käekiri on natuke teada ja kes on filme teinud, aga mitte endast. Aljona Suržikova, Moonika Siimets, Kersti Uibo – teinud väga kihvte dokke varasemalt, aga ei ole võimalust või pole julgenud pöörata kaamerat enda poole. Teiseks ka nemad kui inimesed, nemad kui naised, nendes peituv sügavus ja vägi, et just neisse mul oli usk," rääkis režissöör Helilika Pikkov.

Erenditult kõik projektid on väga isiklikud. Režissöör Aljona Suržikova jagab publikuga lapse kaotamise valu. Kersti Uibo lähenemine filmis "Emakivi" on hoopis filosoofiline ning Heilika Pikkovi enda film "Mu liha ja veri" jutustab loo abielust ja truudusest oma vanavanemate näitel.

"Võib öelda, et see on ühe abielu lugu, mis kestis rohkem kui 50 aastat ja see film püüabki selle põgusa hetke jooksul vaadata, mis jäid 1959. aasta, kui nad abiellusid, ja 50 aastat hiljem, kui nad peavad oma kuldpulma, nende kahe daatumi vahele. Milliused raskused on tulnud neil ületada ja kas see on kõike seda väärt," lisas Pikkov.

Filmikriitik Karlo Funk ütles, et filmikasseti peamine tugevus on selle mitmekesisus. Vaataja viiakse visuaalsele rännakule läbi Eesti, Makedoonia, Tšehhi, Tai ning erinevate filmikäekirjade.

"Seal on isiklikke päevikulaadseid ülevaateid, mis on justkui väiksed esseed, on klassikalisi dokumentaalseid vaatlusi, kus inimesed vestlevad omavahel. Kerged koomilised situatsioonid, täiesti staatiline lugu ja eneseavastamise retk, kus Anna Hints läheb oma emaga kloostrisse," märkis Funk.

Dokumentaalfilmide kassett "Juured" jõuab homme kinodesse üle Eesti.