Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis uuringu tutvustuses loomemajanduse nõrkustena välja, et Eestis toodetud teenuste ja toodete lisandväärtus kipub olema väike. "Väärtusahel Eestis kipub olema lühike." Samuti on Eestil raske eksportida, sest Eestit tuntakse vähe.

Ettevõtjate jaoks on suur probleem ka tööjõupuudus. "Eestis on ajude äravoolu probleem, ja ka see küsimus, kas me oleme välistalentide jaoks atraktiivsed."

Josing märkis, et lisaks tuluteenimise võimele lisab loomemajandus tulu ka teistesse valdkondadesse. "[Loomemajandus on] oluline sisend muusse avalikku sektorisse ja ettevõtlusesse."

Uuringust nähtus, et ettevõtete arv on suur arhitektuuri-, muusika- ja reklaamivaldkonnas. Töötajaid on kõige enam trüki-, muusika- ja arhitektuurivaldkonnas. Kogutulu aga on kõige suurem kirjastamise, reklaami- ja muusikavaldkonnas.

"Ekspordist saab tõsiselt rääkida kirjastamise osas, kõige suurem vedaja ekspordi osas on meelelahutustarkvara. Meelelahutustarkvara kasv on aastast 2011 olnud väga kiire, aga probleem on seal heade spetsialistide nappus. Võiks veel kiiremini areneda," tõi Josing välja. "Kiiresti on kasvanud disain. Disain on üks olulisemaid valdkondi, mis aitab kasvatada muu majanduse lisandväärtust, pikendada väärtusahelat."

"Muuseumid on tublisti oma tegevust arendanud, lisandunud on uusi muuseume. Kunsti osas on kõige rohkem toimunud korrastumist, registreerimata majandus on saanud ametliku väljundi. [Samuti] on kasvanud film ja video."

Eesti loomemajanduse põhinäitajad – loomemajandus võrreldes Eesti ettevõtetega üldiselt. Autor: ERR/kuvatõmmis

Josing tõi uuringust välja tõiga, et loomemajanduse ettevõtted kipuvad olema väikesed. "[Loomemajandusettevõte on] väiksem kui Eesti keskmine tavaline ettevõte, kus on 5,5 töötajat. Töötajate vähenemine on olnud üldine trend kogu majanduses." Ettevõtted lähevad aina pisemaks. "Disainifirma, [kus on] 1,6 töötajat – sellise suurusega on raske minna välisturgudele, kui ei ole tegemist just ühe geniaalse autoriga, kes müüb ainult oma nime."

Josing lisas, et kui Eesti tahab jääda selle juurde, et meil on ühe mehe või naisega ettevõte, tuleb õppida tegema väga head koostööd, et välisturgudele koos sooritust tegema minna. "Aga sellega on see probleem, et ega me väga hästi koostööd teha ei oska."

Maailma mõistes on Eesti ettevõtted väikesed ja Josingu sõnul on ohtlik neid veel enam "laiali pudistada". Ekspordisuutlikkusest saab rääkida siiski ettevõtte puhul, kus on üle 20 töötaja.

"Eestis on väga lihtne ettevõtet luua, aga kahjuks on niimoodi, et ilmselt Marokos võime öelda, et iga inimene on ettevõtja, sest igaüks müüb lammast, aga sealt ei sünni suurt lisandväärtust või eksporditurgudele minekut."

Josing tõi uuringust välja, et loomemajanduses on suur probleem ettevõtetega, millel on tulu, kuid töötajaid mitte. Uuringus vaadeldud perioodil oli 70 miljonit eurot, mis tekkis ettevõtetest, kus ei olnud ühtegi töötajat. Samuti on probleem liigse projektipõhisusega. "Midagi tiksub, aga päris normaalne ei ole," lisas Josing.

Kokkuvõtvalt märkis Josing uuringu tulemuste kohta, et sektor on kiiresti arenenud ja suurenenud on ka ettevõtlikkus. "Riik on loonud hea tugistruktuuri ja toetusmeetmed. Ekspordipotentsiaal on väga suur. Paranenud on koostöö teiste partneritega, aga minna on veel palju."

Loomemajanduse väljakutsed. Autor: ERR/kuvatõmmis

Josing tõi välja ka ettepanekud, kuidas praegusest olukorrast edasi minna. Näiteks tuleks paremini eristada loomemajanduse sees olevaid ettevõtteid – millised on kommertslikud, riigi kuvandit toetavad ja puhtalt kultuuri säilitamisega tegelevad (näiteks muuseumid ja raamatukogud).

Peale selle tuleks ekspordi mõistet kasutada vastutustundlikumalt. "Kui me räägime sellest, et teeme Berliinis ühe hea kontserdi, mille maksame riigieelarvest kinni, siis majandusinimesed ei ütleks, et see on eksport. See on ikkagi riigieelarve kulu, Eesti riigi tutvustamine. Eksport on arhitektuuribüroo, kes võitis Norras hanke ja teenis sealt ilusat tulu," selgitas Josing.

Arenduskeskuste osas tuleb läbi mõelda suurem suutlikkus raha teenida. "Väikeste ettevõtete koostööd [tuleb] toetada kõigi meetmetega. Koostöö jätab soovida kõigis valdkondades."

Toetused on killustunud ja tuleks selgeks teha, milleks annavad toetust asutused nagu kultuurkapital, EAS jne. "Kui tekib hea projekt ja on plaan kontsert korraldada, siis sageli käiakse kolme-nelja koha peal seda toetust küsimas ning selget infobaasi ei ole, siis on see kõik nagu Browni liikumise moodi [Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste pidevat, korrapäratut liikumist – toim]."

Äriliste projektide osas, kus on eeldatud partnerilt riigi poolt majandustulemust, on lubatud ekspordi, müügitulu kasvu, on vaja neid projekte ka hinnata, kas ärilised eesmärgid on saavutatud. Kui mitte, tuleks näiteks paika panna tagasimakse süsteem vm.

Kindlasti on palju arenguruumi riigi avaliku sektori ja loomeinimeste koostöös linnaruumi kujundamisel. "Kahjuks on seda odavaima riigihanke mentaliteeti liiga palju. Sellega ei saa ei head disaini ega ergonoomilist lahendust," märkis Josing.

Parandada tuleks ka ettevõtete maksukäitumist. "Kui on arvestatav müügitulu, siis hea, kui seal oleks ka mõni töötaja või laekuks mingi maks." Samuti tuleks arendada müügipoolt ja õpetada kultuuri- ja loomeinimestele, kuidas end paremini tutvustada, loomingu eest paremat hinda küsida ja eksporti teha.

Uuringust selgub, et aastatel 2011–2015 lisandus loomemajanduse sektorisse 2175 ettevõtet ja asutust ning üle 3400 töötaja. Seejuures kasvas loomemajanduses ettevõtete ja asutuste arv perioodil 2011–2015 natuke kiiremini kui Eesti ettevõtluses tervikuna, vastavalt loomemajanduses 31 protsenti ja Eesti ettevõtluses 27 protsenti. Suurim valdkond on nii töötajate arvu kui kogutulu poolest kirjastamine (sh sidustegevusalana trükindus).

Teenuste ekspordist moodustas loomemajanduse ettevõtete eksport uuringu järgi 2015. aastal 5,6 protsenti, peamised eksportivad valdkonnad olid meelelahutustarkvara ja kirjastamise sidusala trükindus. Ekspordi peamised sihtturud olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti), kaugematest sihtriikidest saab eelkõige nimetada Ameerika Ühendriike (meelelahutustarkvara ning muusikariistade eksport). Uuringus sedastatakse, et väga oluline on ekspordivõime arendamine ja ekspordivõimaluste otsimine, täiendav ekspordipotentsiaal on valdkondadest eelkõige arhitektuuril, disainil ning filmil ja videol.

Avalik sektor toetas 2015. aastal loomemajanduse tugistruktuure ja ettevõtteid 193 miljoni euroga, nähtub uuringust. Seega 13 protsenti loomemajanduse kogutulust tuli toetustena, olulisimad loomesektori rahastajad olid Eesti kultuurkapital, kultuuriministeerium ja EAS. Avalik sektor panustab olulisel määral kultuuripärandi hoidmisse – 92 protsenti raamatukogude kogutulust ja 37 protsenti muuseumide kogutulust tuli avaliku sektori poolt.

Samuti panustab avalik sektor teatri- ja tantsukunsti (47 protsenti valdkonna kogutulust), kunsti valdkonda (29 protsenti), muusikas eelkõige kontserdiorganisatsioonidesse (26 protsenti), ringhäälingu osas Eesti Rahvusringhäälingusse (21 protsenti) ning ka filmi ja video valdkonda (9 protsenti). Kaudsemalt on avaliku sektori toetus loomemajandusele uuringu järgi suuremgi, näiteks on reklaami valdkonnas oluline tellija riik, sama võib öelda arhitektuuri valdkonna kohta.

Lähiaastatel saavad loomeinimeste sissetulekute oluliseks suurendamiseks tulla lisavahendid rohkem vabalt turult ja seega peab suurenema loomemajanduse ettevõtete suutlikkus iseseisvalt tulu teenida, leitakse uuringus. Positiivsena tõstetakse esile, et ettevõtlikkusteadlikkus on kasvanud ning sektor on korrastunud, see tähendab, et ärimudelid on korrastunud ning varimajandus on vähenenud.

Loomemajanduse konkurentsivõimelisus ja integreeritus teiste majandussektoritega peaks tulevikus oluliselt kasvama

Kui viimase aastakümne trend on olnud paljude väikeettevõtete teke, siis leitakse uuringus, et nüüd on vajalik ettevõtete ühinemine ja parem koostöövõime teiste ettevõtetega. Tuleviku edu suhtes on uuringu järgi kriitilise tähtsusega loomemajanduse sektori parem koostöö erinevate majandusharudega. Uuring nimetab turismi arendamist läbi välisturistidele täiendavate kultuuriteenuste pakkumise, samuti märgitakse, et tööstusettevõtete tootearenduse ja innovatsiooni üks orgaaniline osa peaks olema tootedisain. Eesti toodete ja teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas, kus just kultuur saab olla oluline riigi esmatutvustaja; muuseumid, kunst, IT- ja filmisektor saaks teha palju tihedamat koostööd haridussektoriga, leitakse uuringus.

Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga, seetõttu on kajastatud perioodi 2011–2015. Kui 2008/2009 aastate majanduskriisi järel loomemajanduse sektor vähenes, siis aastatel 2011–2015 kasvasid sektori tulud oluliselt – koguni 45 protsenti. Kõige enam kasvas tulu meelelahutustarkvara valdkonnas, mis on kiirelt arenev sektor ja tegutseb globaalsel turul. Tulu ei vähenenud üheski kaardistatavas valdkonnas

Uuringu tegi Eesti Konjunktuuriinstituut ja tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.