Galerii. Michel Sittowi töid KUMU-s kaitstakse erimeetmetega ({{commentsTotal}})

KUMU-s avati Eestist pärit maailmakuulsa renessansiajastu maalikunstiku Michel Sittowi esimene isikunäitus, mille kümneid miljoneid maksvaid maale tuleb ka eriliselt turvata.

Selleks, et väärtuslikke töid Eestisse tuua, nägid muuseumitöötajad nii Eestis kui ka Washingtonis vaeva rohkem kui seitse aastat. Suhelda tuli maailmakuulsate galeriidega ja sõlmida hulgaliselt laenulepinguid. See on Eesti kunstimuuseumi seni ambitsioonikaim projekt ja kõigi aegade kalleim kunstinäitus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kumu kunstisaalis peab olema 21 kraadi, õhuniiskust 52 protsenti ja õige hämar valgus, seda selleks, et 500 aastat vanad maalid säiliksid.

Michel Sittowi rollist renessanssmaali ajaloos kõneleb ainuüksi see, et tema tööd on väljas mainekates galeriides Washingtonis, Pariisis, Berliinis ja Londonis.

"Need tööd on enamasti ju väga väikesed, võiks mõelda, et mis see siis ära ei ole, et võib-olla lennukis transportida esimeses klassis. Need nõudmised on väga kõrged, erinevad rõhud ja kliimamuutused," selgitas kuraator Greta Koppel.

Sittowile on omane ülimeisterlik peenmaali tehnika ja inimeste emotsioonide sügav tabamine. Nii võib kohata tema maalides külma pilguga Taani kuningat Christian II-st, nukrat õukondlast Diego de Guevarat või koguni Sittowit ennast, sest on spekuleeritud, et maal "Mees punase mütsiga" võib olla tema autoportree. Kusjuures viimase töö kinkis Detroidi kunstiinstituudile autotööstur Henry Ford II.

"Mis teeb Michel Sittowi täiesti unikaalseks omas ajas, on see, et need portreed, mida ta maalib, need pole ülikute portreed, need on inimest portreed, need on plastilised ja kolmemõõtlesid ja see inimeste karakter, mis seal avaldub, see on omas ajas uus tulemine," selgitas Koppel.

Tähelepanuväärne on ka see, et Eestist pärit ja siin elanud Michel Sittow sai alles nüüd, 500 aastat hiljem oma esimese isikunäituse just kodumaal Eestis.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: