Keelesäuts. Et eesti keelt ei oleks vaja eesti keelde tõlkida?
Lugesin lauset: "Ööbida saab telkimisplatsil või majutusasutuses kohtade olemasolul". Kujutan ette, et loomulikus vestluses oleks selle lause kirjapanija öelnud, et ööbida saab telkimisplatsil või majutusasutuses, kui kohti on. Ja kõik olekski kena.
Miks aga siis, kui seesama teave on vaja vormistada pressiteateks või muuks avalikuks tekstiks, siis see "..kui kohti on" enam ei kõlba, ei ole piisavalt peen, otsitakse muud ning välja tuleb heal juhul kohmakus, halvemal juhul muutub mõte segaseks. Aga tekstid, mis on mõeldud teavitamiseks, peaksid olema võimalikult selged ja ühemõttelised. Peaksid. Seadustekstidest arusaamise puhul võib see muutuda elutähtsaks küsimuseks. Tänane näide on vaid üks leebematest.
Võtke aega vahel tähele panna, kui palju kantseliiti on meie teaberuumi iga päev täitmas. Proovige see kõik lihtsasse eesti keelde panna ja vaadake, kuidas siis tundub.
Ja lõpuks teile kodune ülesanne. Kuidas võiks järgmine lause lihtsas eesti keeles kõlada? "Toimus ka lahkamine, mille tulemusena jõuti järeldusele, et mees suri ulatusliku vägivalla tarvitamise tagajärjel pea piirkonnas".
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: Vikerraadio