Arvustus. Mac Milleri viimane valusalt aus album
Uus plaat
Mac Miller
"Swimming" (Warner Bros. Records)
7/10
Mac Milleri uus album "Swimming" on räppari seni kõige küpsem väljalase. Kui muusik 2011. aastal laiema kuulajaskonna huviorbiiti sattus, võis pigem rääkida frat rap'ist. Miller räppis peamiselt rahast, naistest ning pilves olemisest, nagu ka teised selle stiili viljelejad. Kuid kui mõned frat-räpparid jäid valge keskklassi muusikaks tituleeritud žanrile truuks, siis võib vast öelda, et Miller on õnneks sellest punktist edasi liikunud.
Samal ajal kui Miller tekstiliselt album albumi järel küpses, suutis ta säilitada teatud rõõmsameelsuse, mis andis isegi tõsistel teemadel rääkimisele kergema kaalu ning tegi tema muusika kuulajasõbralikuks. Räppari uus kauamängiv "Swimming" aga ei hellita. Tegemist on artisti tumedaima albumiga, kus põhisõnum on püüdel hoida end vee peal: And I was drowning, but now I'm swimming / Through stressful waters to relief (Ma olin uppumas, kuid nüüd ujun / Stressirohkest veest kergustunde poole – tõlk). Ning seda ajal, mil ta peab vastakuti seisma olenditega nagu demons that's as big as my house (deemonitega, mis on sama suured kui mu maja – tõlk).
Juba albumil "The Divine Feminine" avas tegelikult Milleri oma tõsisema poole, kus surmast ning pahedest rääkimine ei olnud enam niisama kõrvalt vaatamine, vaid sisemine tõdemus: No matter what / one day everyone dies / You think you a God / 'til you run out of time (Ükskõik mis / ühel päeval surevad kõik / Arvad, et oled Jumal / kuni sinu aeg saab otsa – tõlk). Kuid kui tol ajal kõlas muusikast veel läbi Milleri positiivne noot, millele kindlasti andis omal ajal inspiratsiooni tema muusa ja tüdruksõber Ariana Grande, siis "Swimming" on jätnud räppari hulpima üksi ning ta teab seda:
I don't need to lie no more (Ma ei pea enam valetama)
Nowadays all I do is shine, take a breath and ease my mind (Praegusel ajal ma ainult säran, hingan sisse ja vabastan oma meeled)
And she don't cry no more (Ja ta ei nuta enam)
/.../
I ain't askin' "Why?" no more (Ma ei küsi enam "Miks?")
Oh, no, I take it if it's mine, I don't stay inside the lines (Oh, ei, ma võtan seda kui enda asja, ma ei püsi enam piirides)
It ain't 2009 no more (Aasta pole enam 2009)
Sealjuures on huvitav näha, kuidas aastate möödudes on räppar jõudnud punkti, kus raha ja kuulsus, mida ta loos "Donald Trump" taga ajas, on pigem loonud üksilduse kui rahulduse. Nii mitmelgi korral vaatab Miller minevikku ja tahab olevikus olemise asemel justkui tagasi astuda.
Now my head underwater but I ain't in the shower and I ain't getting baptised (Nüüd on mu pea vee all, aga see ei ole duši võtmine ega ristimine)
To the good and the bad times (Head ja halvad ajad)
All the cuts, broken bones and the black eyes (Kõik haavad, murtud luud ja sinised silmad)
Young motherfucker with a mad mind (Noor l*itapoeg ärapööranud mõistusega)
Made a couple million off of rap lines (Teenis räpiridadega paar miljonit)
Y'all can't tell me nothing no more (Te ei saa enam mulle mitte midagi öelda)
Came from the basement under that floor (Tulin keldrist selle põranda alt)
Miller mõmiseb teksti nagu talle omane, kuid uuel album pigem väsinult. Isegi hetkedel, mil ta üritab veenda kuulajat, et kõik saab korda, ei ole see täiesti veenev. Siinkirjutaja võib olla samas kallutatud teadmisest, et veidi rohkem kui kuu pärast albumi ilmumist suri räppar üledoosi. Mitmed maailmakuulsad artistid ütlesid seejuures oma järelhüüdes, et Milleri surm on šokk, sest ta oli nii joviaalne isik. Samas, kui kuulata Maci viimast albumit, on mõista, kui avameelselt räägib räppar oma kinnisusest ning püüdest probleemidega ise toime tulla, kuigi see on nende kuhjumise tõttu keeruline.
Kui arvustus kipub minema nüüd seda teed pidi, kus tundub, et album pole hea, siis vastupidi. Isegi melanhoolsema lüürika puhul on "Swimming" vaheldusrikas ja hästi tehtud. Plaadilt leiab instrumentaalsemaid palasid, vana head bassiliini, nii funkilikku vaibi kui ka ballaadilikke esitusi. Miller on avatum kui kunagi varem ja räpib sellest, mis on tegelikult oluline, rääkides teemadest, millesse tuleb aina tõsisemalt suhtuda – mõnuainetest tingitud depressiivsus ja üksildus. Aga kui sõnu mitte kuulata, siis muusikaline taust kõlab nii mõnegi loo puhul päikseline ja muretu.
Miller jõudis aastatega oma karjääris punkti, mis tõotas sügavust ning tõsiseltvõetavust rohkem kui kunagi varem. Täht paraku kustus, kuid jättis endast maha tugeva jälje albumi "Swimming" näol, mis hõõgub muusikamaastikul tõenäoliselt veel pikalt.
Toimetaja: Merit Maarits