Margit Mutso. Autoriõigustest ja arhitektuurist

Raske on ette kujutada saadet, kus uue kunstiteose üle pikalt arutatakse – räägitakse selle tellimisest, kontseptsioonist, omanikest ja inimestest, kes seda üle ilma vaatama on tõtanud – aga jäetakse mainimata teose autori nimi. Ei mäleta ka, et kuskil oleks olnud müügikuulutus, milles kirjeldatakse müüdavat maali või skulptuuri, kuid selle autori kohta ei mainita sõnagi. Kunstiteose puhul on info tema looja kohta kõige olulisem fakt, mis määrab suuresti ka teose hinna.
Arhitektuur on loomevaldkondadest üks keerukamaid. Arhitektuur ei hõlma üksnes maja kunstilist poolt, maja fassaade, nagu pahatihti meil kiputakse arvama. Arhitektuur, see on ka hoone toimimissüsteem, asetus keskkonnas, plaanilahendus, maja lõiked, detailide kujundus, materjalikäsitlus, ruumikujundus ja veel palju muud, mis kokku moodustab ühe keeruka terviku. Arhitektuur määrab ka suure osa maja hinnast. Kauni arhitektuuriga eramu eest saab küsida kordades rohkem kui sama mõõtu saamatu lahenduse eest. Ometi on Eestis tavaline, et arhitektuurist rääkides või seda müües maja looja nimi "ununeb".
Sirvisin läbi rea kinnisvaraportaale, et vaadata, palju sealt leiab infot müüdavate majade autorite kohta. Oma suureks rõõmuks leidsingi ühe arendaja, kelle kodulehel müügikuulutuse standard muu hulgas ka maja autori nime sisaldab. Ülejäänud aga paistavad uskuvat, et kõikvõimalikud "moodsad kõrgete lagedega plazad", "avarate vaadetega residentsid" ja "erakordsed arhitektuuripärlid" kerkivad arendaja soovil ja havi käsul. Hea müügi eelduseks tundub olevat üleelusuurune pilt ehitusplatsi kõrval kaunist näitsikust, kes võiduka naeratuse saatel annab teada, et müüb superkodusid või büroopindu supermajas. Maakleri nimi on loomulikult rasvaselt kirjas, müüdavate ruumide autori oma mõistagi mitte. Ei loe seegi, et arhitekt on oma teosest omakorda veel kauni pildi loonud, millele nüüd maakler uhkelt osundab.
See, et kinnisvaramüüjate ja -arendajate kultuuritase jätab soovida, on ehk kuidagi mõistetav. Raha- ja vaimumaalim käivad harva käsikäes. Oluliselt kurvem on aga see, et ka ajalehtede ja teleuudiste toimetajad on pahatihti müügiinimeste tasemel. Märgitud saavad ikka ruutmeetrid, maja maksumus, selle ehitaja, tellija ja loomulikult maja avamisele saabunud poliitikud, aga arhitekt, kes hoonet aastaid on kavandanud, viimse detailini läbi joonistanud, ei mahu kohe mitte kaadrisse.
ETV kultuurisaates "OP+" oli hiljuti kena lõik vastvalminud Arvo Pärdi keskusest. Kaunid droonikaadrid maastikku sulanduvast hoonemahust, metsa vahel looklevad fassaadid, voolav siseruum – see oli uhke pilt. Ja ka jutt keskuse valmimisest ja seda uudistama saabuvatest külalistest oli tore. Kuskil jutu sees lipsas poolkogemata läbi, et maja on projekteerinud hispaanlased.
Arhitektide liidu märkusele, et arhitektuuri kajastamisel on kohustus mainida ka teose autoreid, vastas üks toimetajatest, et küllap märkasite isegi, et seekord me peaaegu ei näidanudki arhitektuuri. Huvitav, mis asi see siis oli, mida näidati?
Arhitektid on aastaid pööranud tähelepanu autoriõiguste rikkumisele. Pisut on asi aja jooksul paranenud, aga mitte märkimisväärselt. Ülbed vastused toimetajatelt ja ignorantsus arendajate ja kinnisvarainimeste poolt annavad mõista, et enne, kui ei toimu ühtki näidishukkamist, arhitektuuri autorite nimed nende teoste kõrvale ei ilmu. Viisakas pöördumine lihtsalt ei jõua kohale.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: Vikerraadio kultuuriuudised