"Ma juhatan Eesti Majas Helsingi naiskoori, ja juhendan ka Helsingi Eesti muusikastuudio tegevust," rääkis Lumi.

"Umbes 6–7 aastat tagasi sai Helsingisse loodud selline koht, kus lastel ja täiskasvanutel on võimalik harrastada muusikat, ja sellega me siin tegeleme. Me tahaksime naiskooriga ja lastekooriga laulupeole saada. Me tegeleme soololauluga, meil on klaveriõpe. Me arendame inimest muusikaliselt ja päris tublisti."

Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul korraldasid nad suure kontserdi. "Nii Helsingis kui ka üldse kogu Soomes elavad eestlased kinkisid Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks ühe suure kontserdi. Seal tegid kaasa nii Soomes tegutsevad eestlaste kollektiivid, ja meil olid ka Tallinna sõbrad külas.

Lumi ütles, et nad tellisid Rasmus Puurilt selleks ka spetsiaalse loo. "Rasmus Puurilt lugu tellida oli minu mõte. Ega muud moodi need asjad ju pihta ei hakka, kui ikkagi inimestest. Mulle meeldis tema helikeel ja ma rääkisin talle sellest mõttest ja ta oli sellega nõus. Valisime välja koos teksti, ja see lugu, mis valmis – "Meie juured ei ole lapsepõlves" – on ääretult puudutav just väliseestlaste jaoks.

Lumi nõustus, et too lugu pole tõesti ainult Soome, vaid kõigi väliseestlaste jaoks. "See tekst räägib sellest, et kui meie juured ei ole lapsepõlves, et need ei ole ainult meie Eestiga seotud, vaid meie juured on ka mujal. Ja täna, kes me siin väliseestlastena väljaspool Eestit elame, ajame oma juuri ka mujale ja muudesse riikidesse. Nii me oleme natuke võib-olla kodutud, aga kodu on meil ikka olemas Eestis.

Lume sõnul ei ole Helsingi Eesti Maja lihtsalt kokkusaamise koht. "Ta on selline omamoodi kultuurikeskus. Ma ise ringi juhendaja ja eestlasena olen selles mõttes väga õnnelik, et selline koht nagu Eesti Maja on olemas Soomes. Ja muidugi, meil eestlastena on hea meel seal tegutseda."

Helsingi Eesti Maja asub suhteliselt linna keskel. "See asukoht on väga hea, sest selles kandis toimuvad suured üritused. Näiteks Flow festival toimub seal, nimetas Lumi.

" Eesti Maja puhul on ka oluline, et tegemist ei ole ühe pisikese paikkonna kogunemise grupiga kohaga, vaid inimesed tulevad eri linna otstest kokku ja neil on võimalik oma auto sinna jätta. Eestlasi koguneb palju. Seal õpetatakse keelt, nii soome kui ka eesti keelt, toimuvad erinevat sorti kultuuriüritused

"OP+" vestles ka ajaloolase Seppo Zetterbergiga, kes eestlastest väga lugu peab. "Kui ma olin 51 aastat tagasi Helsingi ülikoolis noor ajalootudeng, siis hakkas Eesti ajalugu mulle huvi pakkuma. Ainult juhuslikult. Mul ei ole olnud Eestiga kontakte, aga see pakkus mulle huvi ja nii hakkasin seda uurima."

Zetterberg meenutas, et Vene ajal olid muidugi arhiivid suletud ja seal polnud võimalik uurimas käia. "Soomes ei olnud selline kummaline noor inimene, kes Eesti ajalugu uuris, eriti populaarne, aga nüüd on ja olen rahul. Suur töö on tehtud."

Zetterbergil ilmus küll äsja alles raamat, aga peas vormub tal juba järgmine. "Mul on suur pea. Tundub, et sealt on jälle midagi sellist tulemas. Aga vaatame nüüd. Ma olen natuke aeglasem kui varem ja võtab aega. Aga ikkagi iga päev enam-vähem kirjutan."

Zetterberg märkis, et Eesti Maja pole mitte ainult oluline eestlaste, vaid ka soomlaste jaoks. "Sellepärast, et siin on esimesel korrusel suur raamatukogu ja ma kasutan seda väga palju ka uuringute jaoks. Siin on koosolekuid, üritusi jne."

Kultuurisekretär Katariina Suurpalu ütles, et Eesti Maja raamatukogus käivad nii soomlased, kes tahavad lugeda eesti kirjandust – kas siis soome keele tõlgitult või alg- ehk eesti keeles –, ja ka kohalikud Helsingi eestlased, kes tahavad eesti kirjandust."

Suurpalu nentis, et vahepeal tulevad inimesed raamatukokku ka eestlasi otsima. "Just eelmisel nädalal käis üks Soome mees, küsis, et kus kõik eestlased on. Ta tahtis tulla eestlastega vestlema, neid vaatama."