Väga palju osa sinu päevadest kulub vähemalt sel aastal ühe suure, ülemaailmse muusikasündmuse organiseerimisele. Kuidas sa need Exceli tabelid ja noodikirja enda jaoks kokku paned oma argipäevadesse?

Õnneks meil on väga asjalik ja juba piisavalt suur meeskond. Mina tegelen eelkõige sellise üldisema kunstilise poolega. Praegu on see kõige põletavam küsimus, millega ma olen pidanud tegelema, on heliloojate valik, kes siia tulevad. See on olnud tõesti väga suur ja lai. Praktiliselt kõigilt kontinentidelt on tulijaid.

Aga mis sündmus see ikkagi on see Maailma nüüdismuusika päevad? Selgita, mille poolest see nii eriline on, et nad kevadel, mai esimesel nädalal Eestis kokku saavad?

See on nüüdismuusika vallas üks kõige suuremaid asju, mis üldse saab toimuda. See on midagi olümpiamängude-laadset, mis rändab ringi iga aasta, aga mida tahetakse väga teha ja mis tõesti koondab geograafilises mõttes kõige rohkem erinevaid tegijaid. Selline rändfestival, kus esitatakse väga palju erinevate maade heliloojate muusikat.

See ei ole ometi sinu suva, Märt-Matis, et sa saad valida need heliloojad, kes sulle meeldivad?

Minu sügav veendumus on üldiselt see, selleks, et see hea asi tuleks, on vaja kaasata väga palju häid inimesi. Meil on käinud väga palju ka töö sektsioonides. Ma olen väga palju kaasanud ka inimesi, kes ise peavad seda muusikat mängima ja sellega otseselt tegelevad. See tundub loogiline. Selleks, et neil oleks sõnaõigus ja teistpidi, et nad oleks ka nii motiveeritud kui võimalik seda asja võimalikult hästi tegema. Üldisem tasand on see, millega ma olen tegelenud.

Nii et mai esimesel nädalal võib raudselt öelda, on kõikidest maailma punktidest-paikadest kõige rohkem nüüdismuusika heliloojaid Eestis koos? See kontsentratsioon on sellel hetkel meie väikeses vabariigis kõige suurem? Rohkem neid kusagil nii palju samal hetkel maailma teises punktis koos ei saa olla?

Jah, tõepoolest.

Ja siis on kontserte nii palju, et ei tea, mida valida ja kuhu suunas joosta? Kõik saalid on hõivatud?

Põhimõtteliselt küll, aga mitte küll samal ajal. Maht on küll tõesti suur. Mõnedel päevadel võib olla isegi 4–5 kontserti. Aga üldiselt samal ajal on suhteliselt harva, kui midagi on.

Ja inimestele võib öelda, et kui te tahate teada, milline on nüüdismuusika seis maailmas, siis pange oma vaim valmis mai esimeseks nädalaks ja saate teada, millisesse punkti me selleks hetkeks jõudnud oleme?

Tõepoolest, sellepärast, et muidu ju nüüdismuusika festivale on iseenesest päris palju, aga tõesti, selles osas, mis maailmas toimub, tavaliselt on sellised festivalid ikkagi üsna selge geograafilise fookusega. Saksamaal toimuval festivalil on selgelt Saksamaad ümbritsevad maad. Inglismaal on võib-olla rohkem selline anglosaksi fookus, Itaalias rohkem Vahemeremaad. Aga see on tõesti festival, kus on Lõuna-Aafrikast, Jaapanist, ja Euroopa ning Ameerika nii kui nii. See haare ja erinevate nägemuste paljusus on ikkagi tohutu.

Kui palju Eesti heliloojaid selle festivali tarbeks muusikat hakkab kirjutama?

Ma seda arvu täpselt ei mäleta, aga ikka väga palju. Me oleme sinna üritanud võtta nii klassikat kui ka uusi asju. Probleem on see, et kuna see maht on nii meeletult suur, siis tahaks veel rohkem. Aga nii palju kui võimalik, oleme üritanud panna Eesti heliloojaid ka sinna kõrvale, kuna see on ka asja mõte, et Eesti heliloojad kogu aeg kõlaks ka kõrvuti teiste maade suurte tegijatega. Aga puhtalt esiettekandeid on meil kuskil 20 ringis.

"OP+" hakkab oma saadetes Maailma muusikapäevadel üles astuvaid Eesti heliloojaid ka tutvustama.