Arvustus. Jüri Talvet leebe satiirikuna ({{commentsTotal}})

Jüri Talvet
Jüri Talvet Autor/allikas: Kristjan Teedema/PM/Scanpix

Arvustus
Jüri Perler
"Oikumeeniline missa: Sada aastat sai sest kui Eesti riik sündis. Värsskroonika 2017-2018"
Grano Digital AS
75 lk.
Raamatu motoks on Juhan Liivi luuletus "Kella hääl" (1907)

Professor Jüri Talveti üsna ulatuslik ja mitmepalgeline luulelooming1 pole mahtunud ära ühe autorinime alla ja on varemgi avaldamist leidnud tema luuleteisiku Jüri Perleri nimemärgi all; nimevahetust toestab ka biograafiline seik: autori üks vanaisadest oli Jäärja vallakirjutaja Jaan Perler. Tegemist pole pelgalt formaalse võttega: Jüri Perleri luule on ka selgelt iroonilisem, satiirilisem, sarkastilisem kui põhiliselt lüürilise Jüri Talveti oma.

Kogumikus "Oikumeeniline missa" on Talvet / Perler aga hakkama saanud hoopis iseäraliku värss-sepitsusega: siia on kokku kuhjatud ning kaksik-, vahel ka kolmikvärssidesse seatud tohutu hulk päevauudiseid meie viimaste aastate ajakirjandusest (kui autorilt asja uurisin, kinnitas ta, et pole siin vähimatki ise välja mõelnud). Vormi ja sisu paiguti lausa karjuva kontrasti tulemuseks on pentsik-groteskne värsskroonika, vahel riimitud, vahel vaba-, vahel lausa vemmalvärsilik läbilõige meie tänase meedia irratsionaalsest infotulvast. Teoses on läbivalt kohal ka "meie aja kangelased", keda autor kohe alguses loetleb: Putin, Trump, Lavrov, Navalnõi, Peskov, Kim Jong-un... Seejuures on kõik pärisnimed raamatus ära toodud väikeste tähtedega, otsekui markeerides ühtlast konveierlikku infovoogu.

Mida sellisest poeetilis-poliitilisest eksperimendist arvata?

Kaootilist infouputust markeerivad seostumatud infokillud: "venemaa võim jehoova tunnistajad keelu alla pani / sloveenia teadlased värvitu kohvi leiutasid" (lk 10). Mõnedki uudised avavad meie maailma veidrusi ja väärastumisi ülima selgusega: "maailma esimene koerte luksushotell avati 270 miljoni vaesega indias" (lk 35). Aga kõnekas on ka säärane kaksiktõdemus: "et raha toiduks ei jätku tunnistab iga kümnes venemaalane / eesti statistika andmeil elab suhtelises vaesuses iga viies eestimaalane" (lk 14).

Iseäranis mõjusalt ongi jäädvustatud Venemaa viimaste aastate ajalookulg, seda eriti teljel Putin – Navalnõi. Saame näiteks teada, et "öise liiga jäähokimatšis putin kuus väravat lõi / loa navalnõi silmaravireisiks barcelonasse sai" (lk 11; mäletatavasti visati opositsiooniliider Navalnõile näkku rohelist värvi), või sedagi, et "punasel väljakul vahistati naistepäeval rühm feministe loosungiga: "mehed kremlist välja!"" (lk 8) ning "duuma võttis vastu seaduse, et kord aastas naist peksta pole pahategu mitte" (samas).

Ehkki on üpris palju teateid maailmas laiutavast terrorismist ja lõppematutest (kodu)sõdadest ning sõnumeid rubriigist "õnnetused ja kuritööd", leidub ka täiesti positiivseid uudiseid: "kogu iseseisvusaja soome rahvaarv on olnud tõusuteel" (lk 30). Pilku püüab näiteks selline viimastel aegadel vist üsna märkamatuks jäänud areng: "kuuba kaotas "kommunismi" oma põhiseadusest (piirdub "sotsialismiga")" (lk 73). Mõnigi sõnum on omaette pärl: "102-aastane tšiili poeet nicanor parra avaldas luulekogu "viimane kustutab tule"" (lk 15). Tore on teada, et "jaapanis leiutati lendav vihmavari" (lk 66).

Kõigist neist uudisnupukestest kasvab aga välja võrdlemisi sünge tervikpilt, mille võiksime kokku võtta Erich Frommi sõnadega: "Tänapäeval tõmbab inimesi enda poole kõik mehaaniline, masinlikult energiline, elutu ja üha enam igasugune hävitamine."2 Uudistest kui meedia masstoodangust ja turukaubast rääkides on Fromm aga nentinud, et "praegu ei saa keskmine kodanik tõepärast ja vajalikku teavet peaaegu üldse kätte".3

Ehk võinuks "Oikumeenilise missa" autoril tema suhteliselt leebe objektivismi ja rutiiniks kiskuva poliitilise päevakaja kõrval olla rohkem autoripoolset sekkumist, teravamat satiiri, vingemaid värsistusi? Vahest võinuks rohkem keskenduda just kurioosumitele; issanda loomaaed on ju tõesti ülimalt suur, täiendaksin vaadeldavat uudistegammat näiteks kusagilt meelde jäänud teatega sellest, et elevantkilpkonn lapsendas kääbusjõehobu. Või et ühes juriidiliselt kõrgeltarenenud riigis avati Franz Kafka nimeline karistuskoloonia...

Aga eks ole "Oikumeeniline missa" ju tervenisti üks iselaadne (luule)kurioosum. Ja uudistevaliku objektiivsus (nagu ka raamatu sügavmõtteline pealkiri) on väärtus omaette. Pole kindel, kas see teos leiab tulevikus oma koha lausa Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikate kõrval, aga tänapäevase üha metsikumaks muutuva infotulva mõttekuse või hoopis mõttetuse üle paneb Jüri Perler-Talvet meid mõtlema küll.

1 Olen varem kirjutanud Talveti valikkogust "Eesti eleegia ja teisi luuletusi 1981-2012" arvustuses "Professori laiahaardeline luulelend. Jüri Talvet koondas valiku oma senisest luuleloomingust 376-leheküljelisse raamatusse" – Tartu Postimees 27. veebruar 2014, lk 8: https://tartu.postimees.ee/2711618/professori-laiahaardeline-luulelend

2 Erich Fromm, "Omada või olla?", tõlkinud Ilmar Palli, Mondo, Tallinn 2001, lk 15-16

3 Samas, lk 182

Toimetaja: Kaspar Viilup



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: