Näituse üks kuraatoritest Jessamyn Fiore ütles "Aktuaalsele kaamerale", et 1978. aastal meie seast lahkunud kunstniku Matta-Clarki tööd on väga kõnekad ka tänasel päeval. "Nad on inspireerinud terveid kunstnike põlvkondi, sealhulgas 1990. aastatel tegutsenud grupeeringut "Relatsiooniline esteetika"," selgitas ta ja lisas, et tema kunstil oli suur sotsiaalne mõõde. "Ta ei teinud lihtsalt tagasihoidlikke objekte seinale riputamiseks, vaid tema projektid kutsusid inimesi osalema."

Näituse külastajad said sageli kaasa teoste detaile, mis nende kodus uude ruumi asetatult oma tähendust muutsid. Matta-Clarki meeldejäävamad aktsioonid olid seotud suurte arhitektuuriliste objektidena, näiteks tahtis ta lasta õhku osa Berliini müürist ning murdis avasid mahajäetud hoonete müüridesse. "Ta valis oma linnas mõne lammutamisele määratud hoone ja tegi sinna sisselõikeid," sõnas Fiore ja rõhutas, et tänu sellele tekkis publikul hoonega täiesti uus suhe ning avanesid hoone erinevad kihid.

Kuraator ja kujundaja Anu Vahtra on näituseruumi loomisel saanud inspiratsiooni Matta-Clarki töödest. "Tegelikult on jäänud siia ruumi alles eelmise näituse "Vabad hinged" ruumikujundus, mille ma võtsin oma panuse alguspunktiks ja toormaterjaliks," selgitas ta ja kinnitas, et ta lõikasin selle kujunduse Matta-Clarki töödele parajaks. "Läbi ruumi liikudes on näha vertikaalseid sisselõikeid, läbi mille paistab sisene struktuur, samas näituse alguses on näha ühest vaatepunktist kõik suure saali kuus sammast, mis on olnud paljudele ruumikujundajatele problemaatilised."

Suure saali kõrval asuvad videoboksid, kus jookseb dokumentatsioon Anu Vahtra performatiivsest jalutuskäigust New Yorgi Performa biennaalil. Teises boksis jookseb valik Jüri Okase fotosid "Väikesest moodsa arhitektuuri sõnastikust.

Näitus "Gordon Matta-Clark: Anarhitekt ja Anu Vahtra: Eemaldamise teel tervikuni" on avatud Kumus 8. juunini.