"Seekord oli tase märksa ühtlasem kui näiteks eelmisel aastal ja päris tihti tuli valikuid üle hääletada, et üldse otsusele jõuda," märkis Allik ERR kultuuriportaalile. "Mingi teise žürii koosseisu puhul võiksid tulemused olla hoopis teistsugused. Kahju on näiteks, et Ugala, Rakvere või Endla lavastused ei jõudnud nominatsioonideni, aga see ei tähenda, et seal oleks tehtud kehva tööd: arutluse all olid lavastused ka nendest teatritest."

Enim nominatsioone (12) kogunud Vanemuise teatri aastat nimetas Allik õnnelikuks. "Ükski nominatsioonini jõudnud lavastus ei ole päris Vanemuise pealiin," mainis Allik. ""Kalevipoeg" sellisena draamalaval on kirglik ja nauditav vaatemäng, sel kujul pole seda draamana enne tehtud. Karl Laumets, kes ise lavastas ja ise ka peaosa mängis, on teinud pöörase töö. Samas, kui Andres Noormetsa lavastatud "Midagi tõelist" on selle vastand: kaks meest istuvad ja räägivad, aga Veiko Porkanen rääkiski end nominendiks. Siin on aluseks muidugi Martin Alguse ülitugev lugu, mille Andres Noormets on äärmiselt lakooniliselt lavale pannud."

Ka kolmas esile tõusev Vanemuise lavastus on Alliku sõnul eriline. ""Medeia" puhul on Tiit Palu töötluse näol tegemist praktiliselt originaaltekstiga ja Maria Annuse peaosa väärib kindlasti naispeaosatäitja nominatsiooni."

Allikul jätkus kiidusõnu ka "33 variatsiooni", kust kõrvalosatäitja auhinnale võinuks lisaks Ragne Pekarevile kandideerida ka Beethovenit mängiv Guido Kangur.

Draama-auk alternatiivteatrite osas

Suurte teatrite domineerimisele aitab ilmselt kaasa ka Von Krahli teatri varjusurm (mängukava on praegu tühi) ja NO99 surm? "Küllap jah, sest Von Krahlist ei ole mitu aastat midagi tõeliselt meeldejäävat tulnud, kui koostöölavastus "BB ilmub öösel" välja arvata ja NO99 viimased asjad ei olnud nende tugevaimad, aga ei saa öelda, et pisemad teatrid polnud pildil: Theatrum ja VAT Teater on esindatud. Lembit Peterson teeb "Kuningas Learis" võimsa osa ja VAT Teater leidis nominatsiooni Liisa Saaremäeli rolliga monolavastuses "Kas kalad magavad?" Aare Toikka lavastuses." Allik lisas, et talle ei meenugi, et täiskasvanu oleks nii hästi last mänginud, nagu Liisa Saaremäel seda teeb.

Von Krahli teater on siiski esindatud Markus Luige kõrvalosatäitja nominatsiooniga ühislavastuses Kinoteatriga "Monument".

Nominentide hulgas leidub ka hinge vaakuv Vana Baskini teater: Rain Simmul on kõrvalosatäitjana nomineeritud muuhulgas Aare rolli eest lavastuses "Miljoni vaade" (Tallinna Linnateatri ja Vana Baskini teatri koostöö) ning Egon Nuter samas Elmo Nüganeni lavastuses peaosatäitja kategoorias.

"Tuleb märkida, et ka Egon Nuter on nüüd juba Linnateatri näitleja ning kui Vana Baskini teatri juht oleks juba varem teinud ettepaneku tulla lavastama näiteks Elmo Nüganenil, siis ei oleks Vana Baskini teater praegu sellises seisus, nagu nad on, et jätkamine ripub juuksekarva otsas," nentis Jaak Allik.

Noored tulevad peale

Eeltoodud lavastused kindlasti rõõmustavad, aga kas saab rääkida ka mingist uuest puhangust, tendentsist?

"Saab," vastas Allik. "See on tugevate noorte lavastajate esiletõus. Ja ma räägin kahekümnendais noortest, kelle kõrval Uusberg, Lagle, Koldits on juba vanameistrid. Need on meestest eelmainitud Laumets, Johan Elm, Ringo Ramul, Ingmar Jõela, Jan Teevet. Ja kui tegemist on tõesti tugeva noorte meeslavastajate põlvkonnaga, kelle hulka võib lisada ka pisut vanemad Toompere juuniori ja Rajase, siis naislavastajatega on meil olnud aastakümneid kitsas käes: Kaidu, Raid, Karusoo ja uusi peale ei tule, siis nüüd on meil Kaili Viidas, Kertu Moppel, Diana Leesalu, Laura Jaanhold, Marika Palm ja Mari-Liis Lill. Kõik need noored ei ole küll nomineeritud, aga viiest lavastajanominendist kolm on just noored. See aasta on andnud tunnistust põlvkondade vahetumisest."

Kas neid noori miski ühendab?

"Me võime rääkida ka vastandlikest omadustest, aga neid seob mingil määral tagasipöördumine traditsioonilise dramaturgia juurde, on see siis "Preili Julie" või "Kalevipoeg". Nad on kõik teinud ka autoriteatrit, aga edu on toonud ikkagi Puškin ja Kreutzwald. Tugev dramaturgiline algmatejal on siiski see, mis teatri loob."

Autorilavastuste (ise kirjutan ja ise lavastan) hulk on võrreldes eelmise aastaga äramärgitud lavastustes kahanenud 48lt paarikümnele.

Video kaob

Jaak Allik tõi veel välja, et mööda hakkab minema videomood, kus peab korraga vaatama näitlejat laval ja suurt näitleja nägu ekraanil. "See oli efektne, aga esimene vaimustus on möödas," nentis ta.

Allik rõhutas veel kahte aspekti. "Kolmel aastal ei ole lavakujundajate nimistutes kattuvusi olnud, see näitab, kui palju on meil teatris häid kunstnikke."

"Ja teiseks, meil on ikka äärmiselt tugev näitlejate valik eesti teatris. Kahel aastal järjest on nomineeritud ainult Rain Simmul." Alliku sõnul võib põhjusi otsida Panso koolkonna kindlas vundamendis, mida kannab lisaks lavakunstikoolile ka Viljandi Kultuuriakadeemia.