Aet Varik sõnas, et Gregory Bateson on väga põnev mõtleja. "Tema kohta võib julgelt öelda, et ta on mõjutanud väga paljusid distsipliine, näiteks bioloogiat, teoreetilist bioloogiat, kommunikatsiooniteooriat, psühhiaatriat, süsteemiteooriat ja ka semantikat," selgitas tõlkija ja kinnitas, et samuti huvitab Bateson ka semiootikuid. "Teda ei ole kerge kuhugi paigutada, ta on vägagi iseseisev mõtleja."

"Ta õppiski alguses Camebridge'is zooloogiat, aga oma magistritöö tegi antropoloogiast," ütles ta ja rõhutas, et Bateson oligi 1920. ja 1930. aastatel antropoloog Uus-Guinea ja Bali saartel. "Juba tema esimene raamat 1936. aastal oli väga kriitiline teaduse uurimismeetodite suhtes."

"Mina olen pigem ikka ilukirjanduse tõlkija ja seetõttu lähenen alati ettevaatlikult mõttekirjandusele, millega mul siiski paar varasemat kogemust on ka," kinnitas Aet Varik ja sõnas, et tema jaoks oli suur katsumus terminoloogiline täpsus. "Minu kui ilukirjanduse tõlkija rõõmuks on Bateson siiski kohati ka üsna kirglik ja poeetiline."

Üks vorm, kuidas Gregory Bateson oma argumente esitab, on Variku sõnul metaloog. "See on isa ja tütre kõnelus, mille kohta tütar Cathy hiljem rõhutas, et tegu on fiktsiooniga ning selliseid vestlusi tegelikult toimunud ei ole," selgitas ta ja kinnitas, et autor lihtsalt leidis, et selline vorm vastab kõige paremini sisule. "Peab olemagi sellisest uurivas küsimuste-vastuste vormis antud niisugune metatasandi kõnelus."

"Raamat "Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus" vaatleb vaimsete ja evolutsiooniliste protsesside mehhanisme, uurib, kuidas need toimivad, ja leiab neis ka sarnasusi," ütles tõlkija ja tõi välja, et raamatu juhatab sisse tsitaat pühalt Augustinuselt, mis räägib läbi kõige elava voolavast ilust. "Just see ilu moodustab Batesoni sõnul mustri, mis ühendab."