Talumees tunnistas, et ei vaata üldse väga kriitiliselt nt "Aktuaalses kaameras" üles astuvate poliitikute jt riietust. "Ma iseenesest olen end sageli välja lülitanud. Riietust on niivõrd rumal kritiseerida. Seesama presidendi vastuvõtt, kus kõik sinna kutsutud on paanikas ja ei tea, mis ja kuidas olla – see on minu jaoks nii naeruväärne ja nii kurb. Teles on samamoodi, et kes ja kuidas sinna pildile jääb, inimeste riideid on tegelikult paha kritiseerida."

Ta tõdes, et tänapäeval on justkui igaüks disainer. "Ma vabandan, kui kedagi solvan, aga ma omal ajal õppisin kuus-seitse aastat ERKI-is [endine Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, praegune Eesti Kunstiakadeemia ehk EKA – toim], siis polnudki teist võimalust. Ma ei tulnud selle peale, et võiksin kodus hakata kleite õmblema ja siis ennast disaineriks pidada. Aga tänapäeval on see täiesti võimalik ja kõik käib selle järgi, kes ennast paremini turundada oskab. See kunstiline väärtus on kahjuks jäänud teisejärguliseks. See mood põhineb sellel, kes kiiremini oskab Chaneli, Diori ja Valentinot kopeerida."

Kollektsiooni "73" esitlusest rääkides märkis Talumees, et pruulikoda andis tema kevadkollektsioonile väga hea fooni. "Mina kunstnikuna vaatlen seda teistmoodi. Ma ei mõtestagi seda nii lahti, et kas õlu ja mood või midagi veel hullemat kokku panna," märkis Talumees. "Aga ta on minu 70. aastatest inspireeritud kollektsioonile väga hea ja tehniline foon. Ma näen seda kahjuks nii primitiivselt."

Ta ise on sündinud 1973 ja tema jaoks on 70. aastad ka kuidagi tähenduslik. "Mu kõige lemmikum ajastu on 40. aastad, aga 70. aastad ka. See ajastu oma lihtsas stiilis. Ühest küljest feminismi tulek ja naiste suhtumine kehadesse ja kõigesse oli niivõrd muutuv, et peale sellist 50.–60. aastate ilusate koduperenaiste nautimist tulid siis naised ja otsustasid feministlikuma joonega läheneda ka riietumisse. T-särgid ja teksad, see mulle tegelikult hästi meeldib."

Talumees rääkis, et tema esimesed moemälestused on seotud tema ema riietega. "Minu emal oli vaesele ajale vaatamata väga ilus garderoob ja siiamaani on mul meeles ema lilla õhtukleit, mida ta kandis kuldsete platvormrihmikutega. Ma olin nii kade, sest tema läks ühel õhtul Viru varieteesse ja ma olin nii kade, et miks mina ei saa panna sellist kleiti ja minna kaasa. Mulle üldse ei meeldinud laps olla, ma oleks tahtnud kohe suur olla. Laps tundus kuidagi alamklass."

Ta tunnistas, et kui ta laps oli, siis ta ootas, et saaks kähku mehele ja oma nimest ometi lahti. "Aga nüüd see nimi on tõesti kõigile teada." Ta lisas, et see ei ole olnud tal eesmärk, et iga inimene teda teaks või tunneks. "Kaugel sellest. Eks ma teen seda, mis mulle meeldib ja mind elus hoiab. Ega seal ei ole muud põhjust tegelikult."

Need kollektsioonid, mis Talumehele endale meeldivad ja millega ta on südamest rahul, tavaliselt ei müü. "Need on hästi vastuvõetamatud. "Fe Male" oli selline kollektsioon, mida näitasin Tallinn Fashion Weekil ja millest väga halvasti saadi aru. Aga jällegi kunstnikele ja kriitikutele oli see väga hea maiuspala. Ma sain väga palju kiita. See oli minu jaoks kõige suurem tunnustus."

"Ühest küljest on väga armas see, kui naised ostavad minu kleite ja leiavad, et need on nende jaoks head ja nad tahavad neid kanda. Aga sellel oli selline filosoofiline taust ka taga. See "Fe Male" oli naisest, kes riietub kuidas tahab. Ehk riie ei tee naisest naist ja mehest meest. See on Eesti naise hirm, et kui neil piht ei ole rõhutatud ja dekoltee piisavalt sügav, siis nad ei ole naised," lisas ta.