Tutvustus:

Näitus paistab silma meediate ja vaatekohtade mitmekesisusega. Ajalugu esitavad uutest vaatepunktidest Taavi Talve ja Sten Saarits, Kirke Kangro ja Jacob Jessen (DK), Jass Kaselaan, RLOALUARNAD, Jonna Kina (FIN); (auto)biograafiliste käsitlustega üllatavad vaatajat Kaido Ole ja Jaanus Samma; feministliku kunstipraktika teemadega tegelevad Laura Kuusk ja Marge Monko; Merike Estna ja Kristi Kongi installatsioonid on dialoogis lähiminevikust tuntud eesti maalijatega; Alice Kask ja Tõnis Saadoja töötavad ajaloolise kunstiklassikaga; Vladimir Dubossarski (RUS) tunneb huvi võitlusteemade kajastamise vastu eri ajastutel; Jan Van Imschoot (BE) konstrueerib barokk-anarhia mõistet. Kutsutud kunstnike kõrval kätkeb näitus ka mitmeid eriprojekte. Neli Eesti Kunstiakadeemia maaliala üliõpilast – Georg Kaasik, Joel Jõevee, Olev Kuma ja Eero Alev – saavad võimaluse astuda dialoogi kunstipärandiga. Maria Arusoo kuraatoriprojekt hargneb naise keha teema ümber ning selle keskpunktis on Aili Vindi graafika ja Serbia kunstniku Ivana Bašići skulptuurid. Märksõna "Lillede järelelu" all eksponeerivad kunstnikud Foxy Haze ja Jennifer Steinkamp (USA) tänaseks marginaliseerunud kunstižanritele osaks saanud järelelu kaasaegsetes kunstiprojektides.

Kuraator kutsus näitusel osalema Eesti ja rahvusvahelised kunstnikud, kes aitavad tähistada Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit, luues muuseumikogule oma uute teostega lisandväärtust ja mitmekihilisemat kultuurikonteksti. Näitus inspireerib dialoogi kaasaegse kunstniku ja kunstipärandi vahel ning toob esile kaasaegse kunsti üha olulisemaks muutuvat rolli uute kunstiajalooliste kontseptsioonide kujundajana.

Näituse kuraator on Eha Komissaarov, külaliskuraator on Maria Arusoo. "Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik" jääb külastajatele avatuks kuni 10. novembrini.