Laenutushüvitis on Põhjamaadel autori oluline sissetulekuallikas, Eestis on sel pigem sentimentaalne väärtus. E-raamatute laenutus on seadustega täiesti reguleerimata, s.t mingit laenutushüvitist autorile praeguse seisuga ette nähtud ei ole. Viimane tuleks esmajoones paika panna. Raamatumaailm näib liikuvat samas suunas, mis muusika ja film: tarbija ei soovi maksta üksiktoote eest, kui kuutasu eest võib saada ligipääsu märksa rohkemale. Ilmselt ei juhtu see sellises mahus, nagu muusikaga on läinud, kui tuli CDd kastiga pööningule tõsta – paberraamat on osutunud elujõulisemaks, kui arvati. Üht-teist muutub aga kindlasti ja selle muutusega võidavad Amazoni ja Google'i laadis ettevõtted, kes hakkavad pakkuma globaalset voogedastust, mida ei pruugita tõlgendada üldse laenutusena. Autori huvid peavad siin kaitstud olema.

TIIT ALEKSEJEV, Eesti Kirjanike Liidu esimees

Iga juunikuu lõpus maksab Autorihüvitusfond kirjanikele-tõlkijatele möödunud aastal rahvaraamatukogudest laenatud raamatute eest laenutushüvitist. Nii ka tänavu. Ilmuvad mitmesugused edetabelid: näiteks oli 2018. aastal rahvaraamatukogudes enim laenutatud teos Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" ning menukaim autor rootsi kirjanik Martin Widmark oma lastekriminullide sarjaga. Suurima laenutushüvitise sai mitmekümne romaani autor Erik Tohvri.¹ Isegi suurim on paraku väike.

Kuidas arvestatakse laenutushüvitist?

Kohustus maksta autoritele nende raamatute laenutamise eest hüvitist tuleneb euroliidu direktiivist 92/100/EMÜ ja selle alusel meie autoriõiguse seadusest. Eestis makstakse seda alates 2004. aastast.

Autoriõiguse seadus ei sätesta, kui suur on hüvitis. Seaduses on kirjas, et "raamatukogul on õigus autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta koju laenutada teost ja teose helisalvestist, kuid nimetatud isikutel on õigus saada kojulaenutamise eest tasu" (§ 13³).² Väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja kalendriaastas rahva­raamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused (samas), s.t kindlat summat ei ole hüvitiseks ette nähtud.

Hüvitise maksmist reguleerib valitsuse määrus "Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord".³ Selles dokumendis on paika pandud, et eraldatud summast 59% läheb originaalkeelse teose originaalteksti autoritele, 1% tõlgitud teose originaalteksti autoritele, 30% tõlke autoritele ja 10% kunstilise vormi autoritele.

Laenutushüvitise 2018. aasta eelarve oli 130 614 eurot ja 12 senti. Hüvitised arvestati välja 284 rahvaraamatukogu 3 463 002 elektrooniliselt registreeritud laenutuse põhjal – valim on niisiis väga esinduslik. Raamatute laenutuste eest jaotati 1441 autori ja autoriõiguste omaja vahel 129 263 eurot ja 33 senti.⁴

Masu kestab

Võrreldes 15 aasta jooksul makstud summasid tuleb tõdeda, et masu kestab. Nii nagu rahvaraamatukogude kogutulu ei ole veel jõudnud kümne aasta tagusele kriisieelsele tasemele,⁵ ei ole kärbetest taastunud ka raamatulaenutushüvitised. (Vt tabel 1.)

Kas riigi kultuuripoliitika eesmärk on tõesti "ülemaalise raamatukoguvõrgu väljasuretamine"?⁶ Et kirjanikke välja suretada ei soovita, tõestab kas või kirjaniku- ja kunstnikupalga hästi käima läinud projekt, kuid vaesusse on nad määratud küll.

Autoriõiguse seadusest võib välja lugeda, et hüvitis peab olema "õiglane" (§ 14) ning täpsustatakse, et "makstava tasu ülempiir on neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk" (§ 13³).

Eelmise aasta keskmine brutopalk oli 1310 eurot.⁷ Hüvitise ülempiir on tänavu niisiis 4 x 1310 = 5240 eurot. Suurim summa, mille suutis välja teenida rahvaraamatukogude menukaim autor Erik Tohvri, on paraku ainult 2456 eurot ja 93 senti. Ta teenis selle välja 15 805 laenutusega. (Vt tabel 1). Sisuliselt on see hüvitis 15 805 müümata raamatu eest. Värskeim ja tutvustuse järgi tõenäoliselt viimane Tohvri romaan "Elupõletajad" maksab Rahva Raamatus 17.60 (Apollos on kaup teadagi veel kallim). Autor kirjastas selle ise, kirjutamiseks ega kirjastamiseks ei ole ta küsinud ega saanud Kultuur­kapitali toetust, teose omahind võib tavapärast juurde­hindlust arvestades olla umbes 12 eurot. Ühe laenutuse eest sai Tohvri umbes 15 senti. Kas see ikka on õiglane?

Erik Tohvri troonib laenutushüvitiste edetabeli tipus juba terve kümnendi. Laenutushüvitise ülempiiri ei ole rakendatud alates 2011. aastast. Keskmine hüvitis, mille taotlejad tänavu saavad, on 90 eurot. Seevastu 2005. aastal oli iga taotleja kohta 216 eurot ja keskmine hüvitis 167 eurot. Eesti keskmine brutopalk oli toona 514,58 eurot, keskmine hüvitis niisiis ligi pool kuupalka.⁸Mediaanhüvitis oli 67 eurot.

Praegu on keskmine hüvitis vähem kui kümnendik keskmisest kuupalgast. Mediaanhüvitise 26 euro eest saab osta poolteist "Elupõletajate" eksemplari.

Missugune oleks õiglane laenutushüvitis?

Autorihüvitusfondi tegevjuhi Ainiki Väljataga sõnul kohtuti laenutushüvituse asjus 2019. aasta alguses kultuuriministeeriumi kantsleri ja kunstide osakonna juhatajaga, kohtumisel osalesid ka kirjanduse ja raamatukogunduse nõunikud. Kõne all oli 2024. aastaks AHFi eelarve suurendamine 500 000 euro võrra.

Kohtumiseks oli ette valmistatud provisoorne laenutushüvitise jaotuse arvutus 2017. aasta andmete põhjal. 500 000 euro jagamisel tõuseks mediaanhüvitis 28 eurolt 116 euroni (soomlastel nt 200 eurot), keskmine hüvitis 91 eurolt 357 euroni (soomlastel 900 eurot); alla 10 euro saaks 9% hüvitise saajatest (33% 2018. a) ja üle 1000 euro 126 autorit (16 autorit 2018. a). Väljataga sõnul visandati kohtumisel eelarve suurenemine kahes etapis – 250 000 eurot 2020. aastal ja 250 000 eurot edaspidi. Ehkki midagi kindlat kokku ei lepitud, annab visandki lootust, et mingeid samme närutamise lõpetamiseks peagi siiski astutakse.

Eeskuju otsimiseks ei ole vaja kaugele vaadata. Soomes haldab sarnaselt Autorihüvitusfondiga kirjanike laenutushüvitisi, aga ka autoriõigusi Sanasto.⁹ Soomlaste raamatulaenutushüvitised olid Sanasto tegevjuhi Anne Salomaa sõnul aastaid Rootsi, Norra ja Taani kolleegide omadest kaugel maas, kuni riigi 100. aastapäeva eel neid otsustavalt suurendati. 2017. aastal said Soome autorid esimest korda 25 senti laenutuse pealt, nelja laenutusega teenisid nad seega ühe euro. Laenutushüvitist arvestatakse seejuures peale rahvaraamatukogude ka teiste raamatukogude (nt ülikooliraamatukogude) laenutuste eest. Saadav hüvitis võimaldab kirjanikele kahe-kolmekuulise perioodi, mil nad ei pea raha pärast eriti muretsema, vaid saavad keskenduda kirjutamisele. Ja see ongi siinkirjutaja hinnangul õiglane hüvitise määr.

Anne Salomaa hinnangul ilmub Soomes nüüd varasemast rohkem ilukirjandust ja soome keele olukord on parem, raamatuid tõlgitakse rohkem teistesse keeltesse. See kõik on kasulik kogu riigile. "Suurendage hüvitisi, suurendage neid kõvasti," soovitab Salomaa. "Kahe-, kolme- või isegi kümnekordistage – see on kindlasti hea otsus. Eesti kirjanikud väärivad seda."

Meil on väga hea laenutusstatistika kogumise süsteem. Nüüd on vaja veel poliitilist otsust, et see tööle saada.

Tabel 1. EESTI RAAMATULAENUTUSHÜVITIS AASTATEL 2004–2019

SA Autorihüvitusfond

Tabel 2. SUURIMAD LAENUTUS-HÜVITISED 2019. A­ASTAL

SA Autorihüvitusfond

1 Mitmesuguseid edetabeleid leiab näiteks ERRi kultuuriportaalist. 

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/111122012004

4 Autorihüvitusfond.

5 Kaarel Tarand, Nii nad tapsidki meie raamatukogu! – Sirp 21. XII 2018.

6 Samas.

7 Statistikaamet, https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk

8 https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskmine_palk

9 www.sanasto.fi