Selle omadussõna alus ehk liitsõna, millest ta on moodustatud, on ennesõjaaeg. Sellist meil mõistagi pole. Meil on sõjaeelne aeg. Sellest sõnapaarist pole õigupoolest uut omadussõna vaja moodustadagi, sest sõjaeelne tähendabki seda, mida püütakse edasi anda sõnaga ennesõjaaegne – miski, mis on pärit sellest ajast, mis oli enne sõda. Näiteks on Eesti vanim ja ainus kahemastiline kaljas Hoppet just selline – pärit ajast enne sõda, ta on sõjaeelne.

Teine ajaloolis-keeleline komistus puudutab üsna sama aega, kui mõelda viimasele suurele sõjale ja ajale enne seda. Selle aja kohta kiputakse ütlema esimese vabariigi aeg. Fakt on aga see, et meil praegu pole teist vabariiki, vaid jätkub seesama, vahepeal okupatsiooniga katkestatud vabariigi aeg. Nõnda tuleks ka jätta see esimene vabariik ja väljenduda teisiti, kas näiteks samamoodi sõja kaudu (enne teist maailmasõda), aastakümnega või ka viidates selle aja algusele: Eesti vabariigi algusaegadel.