New Yorgist pärit plaadikeerutaja ja produtsent Anthony Naples on avaldanud enda kolmanda albumi. Edasimõtlevate plaadifirmade Proibito ja Incienso asutajana on lo-fi muusika meister tuntud selle poolest, et ta segab kokku erinevaid elektroonilisi stiile. Eriti hästi tuleb tal välja house'i, techno ja ambient'i omavaheline ühendamine. Tasub mainida, et Anthony Naples on ka Eestit korduvalt külastanud - tundub, et tal on tekkinud Eestiga eriline side. Võiks öelda lausa, et ta on meie underground skenes muutunud omaks jopeks, samuti nagu on aja jooksul end siin koduselt tundnud ka Anders Ilar, Huerco S, Florian Kupfer ja Rezzetti poisid.

Uue albumi temaatikaks on väljamõeldud kontseptsioon ajast ja ruumist väljapoole jäävast raadiojaamast, mis on pärit teispoolsusest, kuskilt tundmatust dimensioonist. Muusikaliselt jätkub retk eelmisel plaadil "Take Me With You" paika pandud radadel. See on dub'i täis pulseeriv chill-out house, mis on rohkem tantsupõrandatele orienteeritud. Tegemist ei ole siiski mingi tavalise klubitümakaga, vaid selle sügavama, meditatiivse poolega. Tahtlikult prügine lo-fi salvestustehnika tekitab atmosfääri, kus rikkalikult detailiderohke saund oleks nagu uduloori sisse maetud. Kõik lood on instrumentaalsed, seega antakse tunnetus edasi läbi muusika enese, mitte lüürikaga.

Heliteosel lööb vaibid lahti elektrioreli toonidega ja põrklevate house trummidega "A.I.R". Terve loo vältel on kuulda heli, mis meenutab tossumasina vihisemist klubis. Tunduks, nagu oleks see masin katki läinud ja keegi ei suuda seda enam kinni panna. Niisiis tossutab see peatumata edasi, kuniks kanister tühjaks saab. Albumi nimilugu flirdib trance'iga, ja see ei pane imestama, sest stiil on hetkel techno-skenes jälle kuum ning paljud produtsendid on sellest inspiratsiooni saanud. Hüpnootiline "Purple Iris" laob letti erinevaid süntesaatorihelisid, mis võnguvad ruumis ringi, meenutades acid house'i. "Benefit", "Lucy's", "Unhygenix" ja "I'll Follow You" on monotoonselt edasirühkivad dub techno trennikavad, mis kostitavad kolisevate biitidega ja minimaalsete meloodiatega. Neid lugusid kuulates tulevad meelde selle stiili klassikute Basic Channel, DeepChord ja Maurizio looming ning Naplesi mõttekaaslase Huerco S'i suurepärane "A Verdigris Reader". Biidivabad ambient vahepalad "Channel 2" ja "Channel 3" toovad oma uduselt kerglase ja uneleva tunnetusega melanhoolsemaid toone. Albumit lõpetab psühhedeelse new age helipildiga rahulikult tuksuv "Aftermath AM".

Naplesi saund kõlab sel korral lihvitumalt ja läbimõeldumalt kui kunagi varem. Ta on noppinud erinevatest mõjutustest endale sobivad koostisosad, pannud need kokku ühte potti ning keetnud sellest ühe sooja ja meeldiva ambient house albumi. Muusika on minimaalne ja üles ehitatud pidevatele kordustele, aga selline on hetkel ka klubides kostuv helimaastik, kus ruulib techno ja house'i hübriid.

Anthony Naples esineb sel aastal ka 25. kuni 28. juulini Sõru sadam toimuval Kalana Saund festivalil.