Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Kristiina Reidolv ütles ERR-ile, et arengukavas kirjapandul on tõsi taga - Eestis ei ole ühtegi filmistuudiot, aga järjest rohkem toimub filmide tootmine ka maailmas üldisemalt stuudiotes. Lisaks kasvab Netflixi ja muude seesuguste platvormide populaarus, mis samuti eelistavad toota sisu kohalikule auditooriumile kohapeal.

Nii on mõne aastaga kasvanud hüppeliselt nõudlus ja järjekorrad lähiriikide filmistuudiotele. Lisaks on Reidolvi sõnul kasvanud viimaste aastatega ka filmitootjate huvi Eesti vastu.

"Isegi Tartu ja Tartumaa vastu on huvi suur. Kui õnnestuks rajada Tartusse filmistuudio, siis see kindlasti pikendab filmivõtete perioode Tartus ja Tartumaal või siis Eestis üldse, nii Eesti filmide puhul kui siis kindlasti välisfilmide puhul," rääkis Reidolv.

Ta ütles, et filmistuudio hakkaks kandma Johannes Pääsukese nime, sest Raadi lennuangaarid, kuhu stuudiot kavandatakse, on ajalooliselt Eesti filmi sünnikohaks.

"Aastal 1912 Johannes Pääsuke filmis siis esimesed kaadrid Eestis üldse. Need olid kaadrid Sergei Utotškini demonstratsioonlennust, toimusid need võtted aprilli lõpus 1912 ja kohe järgnevalt näidati neid ka Tartu kinodes. Ja praegu on tõesti selline õnnelik, ajalooline situatsioon, et see sama kinnistu, kus toona need võtted toimusid, kuulub Tartu linnale."

Tartu linnvalitsuse üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et Tartu loomemajanduskeskuse ettepanekul on tõesti arengukavasse kirja pandud filmistuudio rajamise idee, mida linn ka toetab, aga linnavalitsus ei ole kindlasti investeeringu põhikandjaks ja kõnealune asukoht ei ole filmistuudiole broneeritud.

"Juhul kui see idee õnnestub, leiab rahastuse jne jne, siis on selleks maa olemas. Juhul, kui see ei õnnestu, siis see maa ei ole sajanditeks seotud filmitegevuse funktsiooniga, vaid ta on ikkagi kultuuri - ja spordiasutuste maana üldistuse astmena kirjas."

Reidolv ütles, et kui kõik läheb nii nagu plaanitud, siis aastaks 2024 võiks filmistuudio Tartus olemas olla. Praegu käib Reidolvi sõnul kontseptsiooni kokku panemine.

"Et mida on Raadile vaja, kui suur see filmistuudio peaks olema, millised ruumid peaksid seal olema ning sellest kontseptsioonist lähtudes siis teeme ka äriplaani, et mis selle maksumus kokkuvõttes võiks olla. Kuna nüüd Johannes Pääsukese filmistuudio on ilusti Tartu linna arengukavas sees, siis saame hakata ka kogu rahastusmudelit välja töötama, niiet ma usun, et järgmise aastaga on meil koos selge kontseptsioon ja samuti ka rahastusmudel ja äriplaan."