2005. aastal asutatud Cine-Regio on Euroopa regionaalsete filmifondide võrgustik, kuhu kuulub praeguseks 49 regionaalset filmifondi 12 Euroopa Liidu liikmesriigist ning lisaks Norrast ja Šveitsist. Suuri filmimaid esindab mitu regionaalset filmifondi, muu hulgas Suurbritanniast (nt Film London), Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Skandinaavia riikidest on võrgustikus Film i Väst ja Film i Skånet Rootsist ning Copenhagen Film Fund Taanist. Baltikumist oli seni esindatud vaid Riia filmifond Lätist.

Tartu filmifondi liitumine Cine-Regio võrgustikuga on oluline samm Eesti filmivaldkonnale, sest võrgustiku liikmed saavad osaleda Euroopa Liidu filmipoliitikas. Cine-Regio tegeleb Euroopa Liidus piirkondlikust vaatevinklist produktiivse, konstruktiivse ja õiglase Euroopa filmipoliitika tagamisega. Cine-Regio liikmed jagavad omavahel teavet ja kogemusi ning teevad koos rahvusvahelisi kaasproduktsioone ja välisprojekte. 

Cine-Regio üks eesmärk on piiriülese koostöö suurendamine, et leida ja kokku viia rahvusvahelisi talente ja kasutada raha ühiselt ja efektiivsemalt. Cine-Regio kaudu on produtsentidel suurem rahvusvahelise koostöö võimalus maandada finantsriske, laiendada filmi levikut ning ellu viia ühispanust nõudvaid filmiprojekte.

Regionaalsetel filmifondidel on Euroopa filmide tootmisele suur mõju. Näiteks, 2019. aasta Berliini filmifestivali programmis oli 42 Cine-Regio liikmete rahastatud filmi, kusjuures neist 8 olid põhiprogrammis. 2019. aasta Cannes'i filmifestivali programmis oli 45 Cine-Regio liikmete rahastatud filmi, neist 11 (52%) põhiprogrammis ning 12 mängufilmi programmis Director`s Fortnight. Lisaks on rahastatud palju telesarju.

"Fakt, et aastate jooksul on nii Cannes´i kui ka Berliini filmifestivalidele valitud nii palju regionaalses koostöös valminud filme, osutab selgelt piirkondlike filmifondide olulisusele Euroopa audiovisuaalsektoris. Samuti tähendab see, et regionaalsete filmifondide rahaline ühispanus on vajalik, et tagada Euroopa filmi kaasproduktsiooni mudeli jätkusuutlikkus," ütles Cine-Regio juht Charlotte Appelgren.

Tartu filmifondi haldab Tartu loomemajanduskeskus. "Tartu filmifondi liitumine Cine-Regioga asetab Tartu filmifondi Euroopa filmifondide kaardile. Sel aastal toetab Tartu filmifond esimest korda välisfilmi, Taani-Belgia-Eesti kaasproduktsiooni "Erna on sõjas" (režissöör Henrik Ruben Genz). Loodetavasti lisandub tänu Cine-Regioga liitumisele tulevikus Tartu filmifondi portfooliosse veel rahvusvahelisi kaasproduktsioone ja välisprojekte," ütles Tartu loomemajanduskeskuse juht Kristiina Reidolv.

Tartu filmifond plaanib ühineda 2012. aastal asutatud Cine-Regio alamgrupi Green Regioga, mille eesmärk on rakendada keskkonnateadlikke põhimõtteid filmitootmises. Tartu loomemajanduskeskus on seadnud eesmärgiks rajada tulevikus Raadile filmistuudio, mis arvestaks ka rohelise kino (green cinema) põhimõtetega.

Cine-Regio koosolekud ja konverentsid toimuvad kolm korda aastas: Berliini filmifestivalil Berlinalel, Prantsusmaal Cannes´i filmifestivalil ning üks kord aastas partnerorganisatsiooni juures.

Tartu filmifondile panid 2015. aastal aluse Tartu loomemajanduskeskus ja Tartu linnavalitsus. Tartu filmifondi toetusega soovitakse edendada filmide tegemist ning osutada tootmis- ja järeltootmisteenust Tartus. Eesmärk on tuua Tartusse investeeringuid, luua töökohti, edendada turismi ja majandust ning turundada Tartut Eestis ja välismaal. Filmifondi suurus on kuni 150 000 eurot aastas ning toetus katab kuni 20% tootja kulutustest, mis on tehtud filmiprojekti tarbeks Tartu linnapiirkonnas.

Tartu filmifondist on seni toetust saanud neli filmi: Margus Paju lastefilm "Supilinna Salaselts" (2015), Mart Kivastiku mängufilm "Õnn tuleb magades" (2016), Joosep Matjuse loodusfilm "Tuulte tahutud maa" (2018) ja Hardi Volmeri mängufilm "Johannes Pääsukese tõeline elu" (2019).

2019. aastal toetab filmifond veel nelja filmi tootmist, sealhulgas esimest rahvusvahelist kaasproduktsiooni. 2019. aasta lõpuks on Tartu filmifondi kaudu saanud toetust kokku kaheksa filmi.