Sepp tõdes saates "Uudis+", et täna on aeg rõõmustamiseks, sest grand prix Eesti osalusega filmile on väga suur läbilöök Eesti filmile laiemalt.

"Aga paraku on nii, et täna peame rõõmsad olema, aga homme võib-olla nii rõõmsad ei ole, sest tulevikku vaadates on meil mitmeid probleeme, millega peab jõuliselt tegelema. Kui me nendega täna ei tegele, siis võib-olla see jääb ka viimaseks suuremaks saavutuseks Eesti filmile."

Eesti filmi instituudi seisukohalt on suurim küsimus rahastus, tõi Sepp välja. "Eks Eesti filmid on nii tugevad ja produtsendid, režissöörid, stsenaristid nii läbilöögivõimeliseks muutunud just tänu sellele, et sel aasta oli Eesti filmi tootmise rahastus seitse miljonit eurot," tõi ta välja.

Kärbitud tootmisraha tähendaks pöördumist aastasse 2008

Ta lisas, et kuna toimub kärpepoliitika, on suur oht, et järgmisel aastal on Eesti filmide tootmisraha ainult neli miljonit. "Nelja miljoniga on tootjatel väga keeruline finantseerimisplaane kokku panna, et nendega suurepäraseid filme kaastoota."

Neli miljonit eurot tähendab, et filme tuleb teha sama raha eest, millega tehti neid 2008. aastal. "Euroopas ei tehta enam filme selle rahaga, millega tehti neid 2008. aastal. Kui Eesti film läheb tagasi aastasse 2008, siis sellega me enam filme toota ei saa."

Jutt ei käi ainult mängufilmidest, sõnas Sepp. "Meil on peale mängufilmide ka väga palju dokumentaalfilme, mida me toetame. Samuti animatsiooni, mis on väga kallis kunstivorm. Kui me neid kõiki erinevaid žanreid toetame, siis kindlasti nelja miljoniga hakkama ei saa."

Ta jätkas, et kõik saavad aru, kui suur on film ja millised võimalused Eesti film annab Eesti kultuurile laiemalt – Eesti film toob väga palju Eestile sisse ka majanduslikult.

Sepp tõi taas välja programmi Film Estonia, mille eesmärk on meelitada Eestisse filmiprojekte ja panustada Eesti majandusse ligi 60 protsenti sellest rahast, mida nad Eestisse toovad. "Kui näiteks "Tenet" jättis meile 16 miljonit, siis 60 protsenti sellest on päris märkimisväärne summa ja "Tenet" oli ju Eestis ainult mõne kuu."

Eestisse tulevad suurprojektid ootavad sisevõtete võimekust

Praegu käivad Eestis Soome õudusfilmi "Kaksik" võtted, Ameerika õudusfilmi "Tappa last" võtted ja Briti filmi "Matus" võtted. Sepp kinnitas, et välistootjaid on Eestisse võtteid tegema tulemas veel teisigi, kuid sellest ta praegu lähemalt rääkida ei saa.

"Väga suurte filmide sissetoomine võtab aastaid aega ja kuna meil vahepeal oli ikkagi koroona, siis mõned asjad liikusid edasi. Aga tulevad küll suured projektid."

Selleks, et Eestisse tuleks taolisi suurprojekte rohkem, peaks Sepa hinnangul Film Estonia tagasimaksefondi kindlasti suurendama. "Sel fondil ei peaks olema lage. "Teneti" puhul oli tagasimakse veidi suurem kui 2 miljonit, mis on Film Estonia iga-aastane maksimumsumma, mida saame tagasi maksta."

Kui fondil ei oleks lage, saaksid nad programmiga veel rohkem raha Eesti majandusse tuua, usub Sepp. "Aga suurem osa sellest on see, et kindlasti oleks ka "Tenet" kauemaks Eestisse jäänud, kui me oleks saanud sisevõtteid teha. Kui meil oleks olnud stuudio, suur paviljon, kus neid teha."

Filmilinnaku rajamise idee Tallinnasse ja filmistuudio tegemine Tartusse Raadile toetavad üksteist. "Kui Tartus oleks väiksem stuudio ja Tallinnas suurem stuudio, siis oleks Eestis täielik filmiparadiis. Aga võib-olla tõesti saame korraga tegeleda ühe asjaga. Täna on paremas positsioonis Tallinna filmilinnak," tunnistas ta.

"Tallinnas on ka parem olla, sest lennujaam on lähedal ja kui Eestisse tulevad suured staarid, siis nad ikkagi vajavad viie tärni hotelli ja peaaegu et Michelini restorane. See valik on Tallinnas laiem ja paraku staarid ning ka režissöörid otsustavad selle üle, milline on keskkond ja Tallinn on filmilinnaku jaoks positiivne keskkond."

Mida kauem oodata, seda kallimaks filmilinnaku projekt läheb

Kui riigikogu kultuurikomisjon arutas, milliseid riiklikult olulisi kultuuriobjekte võiks rajada just kultuurkapitali toetusel, siis hääletas Tallinna filmilinnaku idee poolt kaks komisjoni liiget 11-st. Sepp tõdes, et neile tundus selle toetamine elementaarne, kuivõrd kõigil teistel kultuurivaldkondadel on majad ja hooned olemas.

"Film on ainus, kes käib nagu väike paljas poiss ja palub, et andke mulle ka riided selga. Väga piinlik on Eestist väljas müüa, kui sul tegelikult ei ole filmistuudiot." Ta lisas, et ei oska arvata, mis on selle vähese toetuse taga, kuid nemad tegid oma tööd projekti presenteerimisel hästi.

Filmilinnak loodeti valmis saada hiljemalt 2022. aasta teiseks pooleks. See lootus on neil endiselt. "Täna veel jõuab. Kui tehakse õiged otsused, siis täna veel jõuab selle valmis saada. Filmilinnak on praegu meedias väga nähtav ja ma loodan, et inimesed süvenevad ja saavad aru, millega on tegemist."

Üks asi on see, et toetatakse filmikunsti, aga teisalt on see majanduslik projekt Eesti riigile. "Seda rohkem tuleks Eesti riigile raha sisse, kui see stuudio olemas on. Need filmid, mis praegu laual on ja kes tahavad Eestis filmida – üle poolte soovivad neid võtteid teha ka siseruumides ja meil ei ole neid siseruume neile pakkuda."

Ajal, kui nad esitlesid filmilinnaku projekti kultuurikomisjonile, oli rahastusest rääkides juttu teistsugustest summadest kui nüüd. "Praegu on toimumas teatud muutused ehitusmaailmas ja see summa kogu aeg muutub. Ma arvan, et see summa jääb 14 miljoni euro lähedale. Mida kauem me ootame, seda kallimaks see projekt läheb."

Ta lisas, et loodab, et kultuurikomisjon vaatab veel oma võimalused üle ning mõtleb riikliku rahastuse peale. "See raha tuleks meile tagasi. Aga me ei saa koha pealt minema. Probleem on selles, kuidas katta seda käimajooksmise kulu. Me ei räägi kogu 14 miljonist eurost. Stuudioraha, kuidas see valmis ehitada, selle leiaks. Aga kui me täna ei tea, millal see projekt valmis saab, siis on suhteliselt keeruline seda projekti müüa."

Ta tuletas meelde, et suured filmiprojektid nõuavad paariaastaseid ettevalmistusi. "Meil on ikkagi täna vaja teada väga konkreetselt, millal stuudio uksed avab, et seda stuudiot üldse müüma hakata. Siin on see probleem."

Netflix uurib filmilinnaku projekti kohta kogu aeg

Rajatavasse filmilinnakusse on plaan teha mitu paviljoni ja Sepa sõnul on loomulikult eesmärk teenindada eesti filmitegijad. "Tanel Toom on ühes intervjuus välja toonud, et inimesed ei saa enam suurelt oma filme ette kujutada ega suurelt unistada, sest pisikesed ruumid, mis meil on, loovad teadupärast teatud filme – väikeseid, kammerlikke, ühe-kahe näitlejaga."

Sepp lisas, et Tanel Toom, kes on "Tõe ja õiguse" lavastaja, tahab suurelt unistada ja suurelt ette võtta ja tema mõttelendu ei tohiks kärpida. "Laseks ennekõike oma tegijatel teha selliseid filme, nagu nad teha tahavad ja alles siis see tasakaalustaks, kui tuleksid sisse suured seriaalid HBO-st ja Netflixist," selgitas ta.

"Netflix on iga nädal Eestiga ühenduses ja küsib selle projekti järele, kui kaugel see on ja kuidas need asjad meil arenevad. Balti regioonis ja isegi Soomes pole nii suurt stuudiot, nagu me praegu planeerime. Lisaks Balti riikidele haaraks me enda alla ka Põhjamaad. Siia tuleksid need projektid filmima, kes siia regiooni laiemalt võiksid filmima tulla."

Sepp täpsustas siiski, et öeldu, nagu Netflix iga nädal filmilinnaku kohta küsib, on ilmselge liialdus, aga Cannes'il küsiti selle kohta iga päev. "Kuus üks-kaks korda ma olen nendega ühenduses."

Rääkides sellest, miks ei võiks filmilinnakut ehitada eraraha eest, tõdes Sepp, et erainvestorid juba toetavad Eesti filmide tootmist ja see on olnud päris suur summa. Aga kui raha on vaja investeerida, siis viie aasta pärast ehitaksid erainvestorid selle valmis, usub Sepp.

"Välismaalt on väga paljud erainvestorid tahtnud stuudiot Eestisse ehitada. Probleem on, et kuhu jääb siis Eesti film. Kui me ikka ise selle valmis ehitame, siis saame Eesti filmirežissöörid sinna ka omadel tingimustel sisse lasta. Aga kui keegi teine selle valmis ehitab, siis meil ongi HBO või Netflixi filmistuudio Eestis. Kas see on meie eesmärk?"