Saatejuht Madis Hindre viitas, et Eesti Filmi Instituudi juures tegutseb Film Estonia programm, mis lubab "Teneti" taolise suurfilmi puhul kanda 30 protsenti Eestis tehtud kuludest ning Nolani võttegrupp kulutab Eestis filmimiseks Sepa sõnul üle 10 miljoni euro, aga vähem kui sada miljonit.

Sepp kinnitas, et on taotluse valitsuse reservi ära esitanud, ent ei tea veel, millal see ära otsustatakse.

"Meil on taotlus sees, aga kuna see on äriline kokkulepe, siis ma ei saa neid detaile avaldada," lausus Sepp.

"Meil on selline toetusmeede ja see on kuluneutraalne ja seal on teatud tingimused, läbi mille peab need kulud tegema. Suur osa nendest kulutustest, mida ameeriklased peavad tegema, on tööjõukulud ja nad peavad maksma Eesti inimestele palka ja selle pealt lähevad teatud maksud Eesti riigile otseselt tagasi. Ja kõik need kulutused, mida nad teevad, peavad olemagi sellise arvestusega, et see raha tuleb tegelikult riigile tagasi. Kogu raha ei tule otseste maksudena tagasi, aga väga palju tuleb tagasi kaudsete maksudena, ehk läbi hotellide, toitlustuse, transpordifirmade ja nende arvutamine võtab aega pool aastat," selgitas Sepp.

Miks jäi vaidlus Cristopher Nolani filmi võttepaikade üle nõnda viimasele hetkele, seda põhjendas Sepp sellega, et Tallinnas vahetus linnapea ja seoses sellega võis osa informatsioonist kuhugi kinni jääda. Sepp rääkis, et läbirääkimised filmivõteteks algasid juba siis, kui linnapea oli veel Taavi Aas.

Sepp sõnas, et kuigi filmivõtete ümber on tekkinud veidi segadust, käib võttekohtade muutmine filmimise protsessi juurde.

"Film on ju selline asi, mis ajas ikka muutub. Kindlasti saab seal teha mingeid muudatusi ja saab lokatsioone ümber vaadata, uuesti valida, mõned tulevad juurde, mõned kaovad ära. See on selline ajas liikumine ja see ei ole midagi üllatavat. See on täiesti normaalne filmimise protsess ja filmimise ettevalmistamine," rääkis Sepp.