Lavastaja Paavo Piigi sõnul võlus neid mõte aegade algusesse tagasi minemisest. "Kui puhastada ära kõik see kultuuriline taust, millest me enam aru ei saa, siis need mõtted, mis seal esile kerkivad, võivad kõneteda meid ka tänapäeval," ütles ta ja rõhutas, et proovisid vältida lavastuse muutumist pelgalt filosofeerimiseks. "Tahtsime, et seal tuleks välja ka elu mahl."

"Huvitaval kombel on need konfliktid ja vaidlused sarnased," sõnas ta ja nentis, et juba siis vaieldi näiteks monogaamia ja polügaamia üle. "Seda on põnev vaadata sõltumata sinu taustast, sa ei pea ole filosoofiatudeng, ammugi mitte professor."

Lavastaja Henrik Kalmeti arvates ärgitab "Pidusöök" mõtlema. "Üks põhiline asi, mida me oleme omavahel rääkinud ning mida trupp on sellise mõtteviisi juures hinnanud, et ei segata vahele, et on võimalik oma mõttekäik lõpuni arendada," selgitas ta ja sõnas, et isegi siis, kui kaaskõnelejad on vastumeelt, siis nad võtavad sealt positiivse ja arendavad seda edasi.