Tõnu Viik: eesti kultuuri ei ole vaja teiste eest kaitsta ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli filosoof Tõnu Viik, kes on ka üks kevadel ilmuva Eesti inimarengu aruande autoritest. Saates arutleti Eesti kultuuri määratluste ning selle tuleviku üle.

Tõnu Viik rääkis, et inimarengu aruande olulisus seisneb selles, et see loob poliitiliste otsuste tegemiseks teaduspõhise baasi. Üks olulisemaid aspekte, mida ta ka aruandes rõhutas, puudutab kultuuri mõiste määratlust: „Meil valitseb ühiskondlikus teadvuses ja arengukavades üks suur vastuolu. Nimelt on see vastuolu kultuuri mõiste vahel nii nagu sellest räägib põhiseadus ja kõige järgneva vahel, mida me justkui selle nimel ette võtame. Kuigi me ütleme, et Eesti Vabariigi olulisemaks eesmärgiks on eesti keele ja kultuuri hoidmine, siis kui hakata vaatama, mida me selleks teeme, et eesti keel ja kultuur hoitud saaks, siis siin enam selgust ei ole. Me ei saagi täpselt aru, mida me teeme, sest me ei saa täpselt aru, mis on kultuur. Ringleb väga palju kultuuridefinitsioone, mis osaliselt välistavad teineteist, aga eelkõige ei kattu oma mahu poolest. Tavaliselt kui me räägime kultuurist, meenuvad meile kaunid kunstid, teater ja muusika. Aga kui Eesti Vabariik on kohustunud hoidma Eesti kultuuri, siis ei mõelda seda, mõeldakse kultuuri hoopis laiemas antropoloogilises tähenduses ja selles tähenduses kultuuriga me ümber käia ei oska.”

Liialt kitsas kultuurimääratlus ei hõlma endas kõiki komponente, mis siiski kultuuriruumi kujundavad. „Mis teeb kultuurimääratluse kitsaks, on see lähenemine, et kultuur on selline õhtul pärast tööd rekreatiivne või meelelahutuslik asi või siis mõtleme, et kultuur aitab meil olla eestlane. Kultuur teeb ka seda kõike, aga eelkõige määratleb see seda, kuidas me elame inimesena, milline on meie töö- ja poliitiline kultuur, milline on tänavakultuur ja ruumikultuur selles mõttes, et millised on meie arhitektuurivormid. Sinna sisse läheb nii palju, et nende komponentide kaasajastamiseks on vaja tõlketööd kõigi nende vormide parema omandamise nimel. Me lähtume ekslikust eelarvamusest, et meie kultuur on justkui midagi „meie oma”, mida tuleks teiste omast kaitsta, mida parema müüri me ehitame, seda rohkem on see „meie oma” alles. Nii ei ole, kultuur on niivõrd edukas ja elujõuline, kuivõrd ta suudab kõike välist endasse haarata, kultuuriliselt tõlkida ja enda omaks muuta,” rääkis Viik.

Viigi sõnul kaasnevad liialt kitsa kultuurikäsitlusega teatud ohud. „Kui me paneme veel kultuuriministeeriumi haldusaladele juurde spordi, raamatukogud ja mille kõigega nad seal toimetavad ja kui kultuuriministeerium teeks ideaalselt ära kõik need tegevusvaldkonnad, mis neil vähegi on – kas siis oleks Eesti kultuur hoitud? Me saame kohe öelda, et ei ole. Küsimus eesti keele elamisest ja suremisest on ju küsimus sellest kui kaua tahavad vanemad, et nende lapsed õpiksid eesti keelt. See väljub juba hoopis teistesse valdkondadesse, näiteks teaduspoliitikasse – mis keeles meil toimub õpe ülikoolides, kas doktoriõpe peaks olema näiteks inglise keeles. Ja kui doktoriõpe on inglise keeles, siis kas peaks ka magistriõpe olema inglise keeles jne. Kuni me lõpuks jõuame välja olukorda, mis oli 19. sajandil, kus me võiks panna lapse saksakeelsesse kooli, sest edaspidi elus läheb tal kultuurseks eluks seda keelt vaja,” selgitas ta.

Praegu läheb Viigi hinnangul Eesti kultuuril siiski küllaltki hästi, kuid tänased suundumused kujundavad meie kultuuriruumi ka tulevikus. Seega oleks vaja välja arendada strateegia, mis põhineks laial kultuurimääratlusel. „Praegu läheb hästi, sest inerts on hea. Kui aga vaadata, mis hakkab toimuma 20, 40 või 80 aasta pärast, siis hakkavad juba mängima täna tehtud otsused. Võtame näiteks sellise valdkonna nagu Eesti teadus, teadusloome on üks väga oluline kultuurivormide sulatusahi – kui teadlane on pidevas kontaktis oma väliskolleegidega ja peab seda kõike tõlkima eesti keelde, siis eesti keel rikastub nende nägemisviiside ja nende kultuurivormide poolest. Aga kui me teemegi teadust inglise keeles, siis hakkab kultuur kängu jääma. See on see oht, mida võiks karta,” rääkis Viik.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.