Tõnu Viik: eesti kultuuri ei ole vaja teiste eest kaitsta ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli filosoof Tõnu Viik, kes on ka üks kevadel ilmuva Eesti inimarengu aruande autoritest. Saates arutleti Eesti kultuuri määratluste ning selle tuleviku üle.

Tõnu Viik rääkis, et inimarengu aruande olulisus seisneb selles, et see loob poliitiliste otsuste tegemiseks teaduspõhise baasi. Üks olulisemaid aspekte, mida ta ka aruandes rõhutas, puudutab kultuuri mõiste määratlust: „Meil valitseb ühiskondlikus teadvuses ja arengukavades üks suur vastuolu. Nimelt on see vastuolu kultuuri mõiste vahel nii nagu sellest räägib põhiseadus ja kõige järgneva vahel, mida me justkui selle nimel ette võtame. Kuigi me ütleme, et Eesti Vabariigi olulisemaks eesmärgiks on eesti keele ja kultuuri hoidmine, siis kui hakata vaatama, mida me selleks teeme, et eesti keel ja kultuur hoitud saaks, siis siin enam selgust ei ole. Me ei saagi täpselt aru, mida me teeme, sest me ei saa täpselt aru, mis on kultuur. Ringleb väga palju kultuuridefinitsioone, mis osaliselt välistavad teineteist, aga eelkõige ei kattu oma mahu poolest. Tavaliselt kui me räägime kultuurist, meenuvad meile kaunid kunstid, teater ja muusika. Aga kui Eesti Vabariik on kohustunud hoidma Eesti kultuuri, siis ei mõelda seda, mõeldakse kultuuri hoopis laiemas antropoloogilises tähenduses ja selles tähenduses kultuuriga me ümber käia ei oska.”

Liialt kitsas kultuurimääratlus ei hõlma endas kõiki komponente, mis siiski kultuuriruumi kujundavad. „Mis teeb kultuurimääratluse kitsaks, on see lähenemine, et kultuur on selline õhtul pärast tööd rekreatiivne või meelelahutuslik asi või siis mõtleme, et kultuur aitab meil olla eestlane. Kultuur teeb ka seda kõike, aga eelkõige määratleb see seda, kuidas me elame inimesena, milline on meie töö- ja poliitiline kultuur, milline on tänavakultuur ja ruumikultuur selles mõttes, et millised on meie arhitektuurivormid. Sinna sisse läheb nii palju, et nende komponentide kaasajastamiseks on vaja tõlketööd kõigi nende vormide parema omandamise nimel. Me lähtume ekslikust eelarvamusest, et meie kultuur on justkui midagi „meie oma”, mida tuleks teiste omast kaitsta, mida parema müüri me ehitame, seda rohkem on see „meie oma” alles. Nii ei ole, kultuur on niivõrd edukas ja elujõuline, kuivõrd ta suudab kõike välist endasse haarata, kultuuriliselt tõlkida ja enda omaks muuta,” rääkis Viik.

Viigi sõnul kaasnevad liialt kitsa kultuurikäsitlusega teatud ohud. „Kui me paneme veel kultuuriministeeriumi haldusaladele juurde spordi, raamatukogud ja mille kõigega nad seal toimetavad ja kui kultuuriministeerium teeks ideaalselt ära kõik need tegevusvaldkonnad, mis neil vähegi on – kas siis oleks Eesti kultuur hoitud? Me saame kohe öelda, et ei ole. Küsimus eesti keele elamisest ja suremisest on ju küsimus sellest kui kaua tahavad vanemad, et nende lapsed õpiksid eesti keelt. See väljub juba hoopis teistesse valdkondadesse, näiteks teaduspoliitikasse – mis keeles meil toimub õpe ülikoolides, kas doktoriõpe peaks olema näiteks inglise keeles. Ja kui doktoriõpe on inglise keeles, siis kas peaks ka magistriõpe olema inglise keeles jne. Kuni me lõpuks jõuame välja olukorda, mis oli 19. sajandil, kus me võiks panna lapse saksakeelsesse kooli, sest edaspidi elus läheb tal kultuurseks eluks seda keelt vaja,” selgitas ta.

Praegu läheb Viigi hinnangul Eesti kultuuril siiski küllaltki hästi, kuid tänased suundumused kujundavad meie kultuuriruumi ka tulevikus. Seega oleks vaja välja arendada strateegia, mis põhineks laial kultuurimääratlusel. „Praegu läheb hästi, sest inerts on hea. Kui aga vaadata, mis hakkab toimuma 20, 40 või 80 aasta pärast, siis hakkavad juba mängima täna tehtud otsused. Võtame näiteks sellise valdkonna nagu Eesti teadus, teadusloome on üks väga oluline kultuurivormide sulatusahi – kui teadlane on pidevas kontaktis oma väliskolleegidega ja peab seda kõike tõlkima eesti keelde, siis eesti keel rikastub nende nägemisviiside ja nende kultuurivormide poolest. Aga kui me teemegi teadust inglise keeles, siis hakkab kultuur kängu jääma. See on see oht, mida võiks karta,” rääkis Viik.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul.
Peeter Sauter. Tere hommikust ja head õhtut...

Miniessee miniprobleemist tervituseks Lindepuu Hendrikule, kelle saeveskist laudu tuleb mühinal. Pane voodriks või põrandalaudadeks, igale poole sobivad ühtviisi hästi. Hiljuti tulid Bronka Nowicka ja Sławomir Mrożeki tõlked.

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Enne kui masin ületab inimest

Tehisintellekti üle mõtlemine ja arutlemine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Osalt on selle põhjuseks palju meediakära tekitanud arengud, kus arvutiprogrammid on mõnel kitsal alal näidanud inimvõimetega võrdväärseid või paremaid oskusi.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.