Tõnu Viik: eesti kultuuri ei ole vaja teiste eest kaitsta ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli filosoof Tõnu Viik, kes on ka üks kevadel ilmuva Eesti inimarengu aruande autoritest. Saates arutleti Eesti kultuuri määratluste ning selle tuleviku üle.

Tõnu Viik rääkis, et inimarengu aruande olulisus seisneb selles, et see loob poliitiliste otsuste tegemiseks teaduspõhise baasi. Üks olulisemaid aspekte, mida ta ka aruandes rõhutas, puudutab kultuuri mõiste määratlust: „Meil valitseb ühiskondlikus teadvuses ja arengukavades üks suur vastuolu. Nimelt on see vastuolu kultuuri mõiste vahel nii nagu sellest räägib põhiseadus ja kõige järgneva vahel, mida me justkui selle nimel ette võtame. Kuigi me ütleme, et Eesti Vabariigi olulisemaks eesmärgiks on eesti keele ja kultuuri hoidmine, siis kui hakata vaatama, mida me selleks teeme, et eesti keel ja kultuur hoitud saaks, siis siin enam selgust ei ole. Me ei saagi täpselt aru, mida me teeme, sest me ei saa täpselt aru, mis on kultuur. Ringleb väga palju kultuuridefinitsioone, mis osaliselt välistavad teineteist, aga eelkõige ei kattu oma mahu poolest. Tavaliselt kui me räägime kultuurist, meenuvad meile kaunid kunstid, teater ja muusika. Aga kui Eesti Vabariik on kohustunud hoidma Eesti kultuuri, siis ei mõelda seda, mõeldakse kultuuri hoopis laiemas antropoloogilises tähenduses ja selles tähenduses kultuuriga me ümber käia ei oska.”

Liialt kitsas kultuurimääratlus ei hõlma endas kõiki komponente, mis siiski kultuuriruumi kujundavad. „Mis teeb kultuurimääratluse kitsaks, on see lähenemine, et kultuur on selline õhtul pärast tööd rekreatiivne või meelelahutuslik asi või siis mõtleme, et kultuur aitab meil olla eestlane. Kultuur teeb ka seda kõike, aga eelkõige määratleb see seda, kuidas me elame inimesena, milline on meie töö- ja poliitiline kultuur, milline on tänavakultuur ja ruumikultuur selles mõttes, et millised on meie arhitektuurivormid. Sinna sisse läheb nii palju, et nende komponentide kaasajastamiseks on vaja tõlketööd kõigi nende vormide parema omandamise nimel. Me lähtume ekslikust eelarvamusest, et meie kultuur on justkui midagi „meie oma”, mida tuleks teiste omast kaitsta, mida parema müüri me ehitame, seda rohkem on see „meie oma” alles. Nii ei ole, kultuur on niivõrd edukas ja elujõuline, kuivõrd ta suudab kõike välist endasse haarata, kultuuriliselt tõlkida ja enda omaks muuta,” rääkis Viik.

Viigi sõnul kaasnevad liialt kitsa kultuurikäsitlusega teatud ohud. „Kui me paneme veel kultuuriministeeriumi haldusaladele juurde spordi, raamatukogud ja mille kõigega nad seal toimetavad ja kui kultuuriministeerium teeks ideaalselt ära kõik need tegevusvaldkonnad, mis neil vähegi on – kas siis oleks Eesti kultuur hoitud? Me saame kohe öelda, et ei ole. Küsimus eesti keele elamisest ja suremisest on ju küsimus sellest kui kaua tahavad vanemad, et nende lapsed õpiksid eesti keelt. See väljub juba hoopis teistesse valdkondadesse, näiteks teaduspoliitikasse – mis keeles meil toimub õpe ülikoolides, kas doktoriõpe peaks olema näiteks inglise keeles. Ja kui doktoriõpe on inglise keeles, siis kas peaks ka magistriõpe olema inglise keeles jne. Kuni me lõpuks jõuame välja olukorda, mis oli 19. sajandil, kus me võiks panna lapse saksakeelsesse kooli, sest edaspidi elus läheb tal kultuurseks eluks seda keelt vaja,” selgitas ta.

Praegu läheb Viigi hinnangul Eesti kultuuril siiski küllaltki hästi, kuid tänased suundumused kujundavad meie kultuuriruumi ka tulevikus. Seega oleks vaja välja arendada strateegia, mis põhineks laial kultuurimääratlusel. „Praegu läheb hästi, sest inerts on hea. Kui aga vaadata, mis hakkab toimuma 20, 40 või 80 aasta pärast, siis hakkavad juba mängima täna tehtud otsused. Võtame näiteks sellise valdkonna nagu Eesti teadus, teadusloome on üks väga oluline kultuurivormide sulatusahi – kui teadlane on pidevas kontaktis oma väliskolleegidega ja peab seda kõike tõlkima eesti keelde, siis eesti keel rikastub nende nägemisviiside ja nende kultuurivormide poolest. Aga kui me teemegi teadust inglise keeles, siis hakkab kultuur kängu jääma. See on see oht, mida võiks karta,” rääkis Viik.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk