Ugalasse saabuvad Pepeljajev, Palmiste ja Vihmar ({{commentsTotal}})

Teatriauhindade gala Ugala teatris
Teatriauhindade gala Ugala teatris Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Ugala teater on tagasi koduseinte vahel ning pärast kaheaastast pausi tervitab teatrirahvas publikut 98. hooaja avamisel taas punasest tellisest teatrimajas. Külalislavastajaid saabub Lätist ja Venemaalt, aga tuleb ka "kadunud poeg" Pärnust.

16. septembril esietendub ühe päeva jooksul kaks lavastust: Sasha Pepeljajevi tantsulis-visuaalne lavastus „Primavera Paunveres“ ning noorte läti teatraalide kontorimuusikal „Nagu Soomes, aga veel parem“.

Hooaja avab väikses saalis „Primavera Paunveres“, milles tuntud eksperimenteerija ja visuaalne maag Sasha Pepeljajev on kokku põiminud Oskar Lutsu noorsooromaani „Kevade“, Igor Stravinski muusika balletile „Kevadpühitsus“ ja Sandro Botticelli maali „Primavera. Kevade allegooria“. Ugala teatri ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koostöölavastust võib nimetada ka kaasaegseks Lutsu „Kevade“ riituseks kuskil tantsuruumis, diskoteegis. Lavale astub TÜ VKA 12. lend täies koosseisus.

Samal õhtul esietendub Ugala teatri suures saalis Eesti esimene kontorimuusikal „Nagu Soomes, aga veel parem“, kus kaheksa ummikus noort inimest püüavad kaasaegses ja tehnoloogiavidinatest pungil kontoris leiutada uut äppi, mis toimiks kui „elu GPS“ – kalkuleeriks läbi kõik ohud ja annaks kasutajale nõu, kuidas elada ning milliseid otsuseid vastu võtta. Mis juhtub siis, kui moodsad lahendused kipuvad inimese üle võimust võtma? Kes kontrollib päriselt meie elusid – kas inimene ise või hoopis elu lahutamatuks osaks saanud mobiiltelefon koos juhistega, kuidas olla üheaegselt äge, vaimukas ja edukas?

Aastaid on kultuurirahvas arutanud, miks ei ole Eestisse kutsutud lavastama lõunanaabrite tugevaid tegijaid. Ugala teatril on au see tühimik täita. Uuslavastuse toovad vaatajate ette läti noore generatsiooni tunnustatud tegijad. Läti Rahvusteatris töötav lavastaja Valters Silis on üks Läti produktiivsemaid ja hinnatumaid noorema põlvkonna lavastajaid. Kõige tihedam loominguline koostöö on tal näitekirjanik Janis Balodisega, kes on ka näidendi „Nagu Soomes, aga veel parem“ autor. Meeskonnas on ka läti kunstnik Uģis Bērziņš ja helilooja Edgars Raginskis. Kontorimuusikali laulutekstides kasutatakse eesti luuletaja fs-i loomingut.

Ugala järjekorras kolmas uuslavastus on 7. oktoobril esietenduv „Krdi loll lind“ alapealkirjaga „Tšehhovi „Kajakas“ unplugged“. Selles saavad taas kokku lavastaja Taago Tubin ja kaasaegne näitekirjandus. Ameeriklane Aaron Posner on mugandanud ja ümber miksinud Anton Tšehhovi tuntud näidendi. Külalisena teeb lavastuses kaasa Eesti Draamateatri näitlejanna Merle Palmiste, kes mängis 1990. aastal Ugala teatris Elmo Nüganeni lavastatud „Kajakas“ noorukest näitlejat Niina Zaretšnajat, olles ise alles lavakunstikooli tudeng. Nüüd, 27 aastat hiljem, teeb Palmiste pärast pikka pausi taas kaasa Ugala lavastustuses ja tema kanda on primadonna Irina Arkadina roll, Posneril Emma. Niina rollis saab aga laval näha Ugala teatri ühte hõivatumat näitlejat ja publikulemmikut Klaudia Tiitsmaad.

Ugala teatri kohtumised vanade heade sõpradega jätkuvad ka järgmise uuslavastuse juures. Pärast 15 aastat on Ugalas lavastamas Ingomar Vihmar, kes toob lavale Tennessee Williamsi näidendi „Orpheus allilmas“. See on juba kolmas ameerika 20. sajandi klassiku Tennessee Williamsi näidend, mille Ingomar Vihmar lavale toob. 2014. aastal lavastas ta Laitse Graniitvillas näidendi „Kass tulisel plekk-katusel“ ja aasta hiljem Endla teatri suurel laval „Tramm nimega Iha“. Lavastuse tegevustik on asetatud väikelinna, mille rahuliku argielu lööb kihama võõra noormehe saabumine. Noor ja elujõuline muusik Val asub tööle Lady kaupluses. Nende vahel tekib suhe, mis trotsib kirglikult naise kahtlase minevikuga põdurat abikaasat ja kogu linna. Peaosades on Triinu Meriste ja Rait Õunapuu ning teistes rollides astub üles pea kogu Ugala näitetrupp.

Jõulukuul rõõmustab Ugala teater nooremat publikut muusikalise lastelavastusega „Lumekuninganna“. Parima lastelavastuse eripreemiaga pärjatud lavastaja ja koreograaf Oleg Titovi käe all saab taani muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni klassikaline lugu Lumekuningannast Ugala laval värske hingamise. Lavastuses kõlab Peeter Konovalovi originaalmuusika ja laulud. Lumekuninganna maailma loob Ugala suurele lavale Rosita Raud. Nagu detsembrikuus ikka, ootab seegi kord etenduse lõppedes publikut ees kohtumine jõuluvanaga, kel on kõikidele kaasas kingitus. Osades TÜ VKA 12. lennu tudengid.

Ugala 98. hooaja esimese poolaasta kulminatsiooniks ja suurimaks produktsiooniks on lavastus „Hipide revolutsioon“, mille toob välja vene lavastaja Juri Kvjatkovski koos oma lavastusmeeskonnaga (teksti autor Mihhail Durnenkov, kunstnik Oksana Peretruhhina). Näidendi aluseks on Vladimir Wiedemanni teosed „Maagide kool“ ja „Püha Kaljukitse radadel“ ning eesti ja nõukogude hipide mälestused. Lavastus räägib Eestist pärit hipide psühhedeelsest rännakust Nõukogude Liidu südamesse, eesmärgiga purustada totalitaarne režiim. „Hipide revolutsioon“ on Ugala teatri ja teatriühenduse R.A.A.A.M. ühislavastus EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu“, mille toimumisaeg on 1970–1980. Lavastus esietendub 3. veebruaril 2018.

Lisaks uuslavastustele leiab Ugala repertuaarist ka hulganisti teisi värskelt valminud lavastusi, mis kevadisel teatrimaja avamisel kiiresti välja müüdi ja nüüd uuesti publiku ette jõuavad. Ajalooline värssdraama „Nähtamatu daam“, „Vai-vai vaene Vargamäe“ ehk „Tõde ja õigus“ lastele, humoorikas ja teraapiline lavastus lapsevanematele „Emadepäev“, arktiline triller „Sätendav pimedus“ ja teised menukid on publikuga kohtumiseks taas valmis.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: