Ugalasse saabuvad Pepeljajev, Palmiste ja Vihmar ({{commentsTotal}})

Teatriauhindade gala Ugala teatris
Teatriauhindade gala Ugala teatris Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Ugala teater on tagasi koduseinte vahel ning pärast kaheaastast pausi tervitab teatrirahvas publikut 98. hooaja avamisel taas punasest tellisest teatrimajas. Külalislavastajaid saabub Lätist ja Venemaalt, aga tuleb ka "kadunud poeg" Pärnust.

16. septembril esietendub ühe päeva jooksul kaks lavastust: Sasha Pepeljajevi tantsulis-visuaalne lavastus „Primavera Paunveres“ ning noorte läti teatraalide kontorimuusikal „Nagu Soomes, aga veel parem“.

Hooaja avab väikses saalis „Primavera Paunveres“, milles tuntud eksperimenteerija ja visuaalne maag Sasha Pepeljajev on kokku põiminud Oskar Lutsu noorsooromaani „Kevade“, Igor Stravinski muusika balletile „Kevadpühitsus“ ja Sandro Botticelli maali „Primavera. Kevade allegooria“. Ugala teatri ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia koostöölavastust võib nimetada ka kaasaegseks Lutsu „Kevade“ riituseks kuskil tantsuruumis, diskoteegis. Lavale astub TÜ VKA 12. lend täies koosseisus.

Samal õhtul esietendub Ugala teatri suures saalis Eesti esimene kontorimuusikal „Nagu Soomes, aga veel parem“, kus kaheksa ummikus noort inimest püüavad kaasaegses ja tehnoloogiavidinatest pungil kontoris leiutada uut äppi, mis toimiks kui „elu GPS“ – kalkuleeriks läbi kõik ohud ja annaks kasutajale nõu, kuidas elada ning milliseid otsuseid vastu võtta. Mis juhtub siis, kui moodsad lahendused kipuvad inimese üle võimust võtma? Kes kontrollib päriselt meie elusid – kas inimene ise või hoopis elu lahutamatuks osaks saanud mobiiltelefon koos juhistega, kuidas olla üheaegselt äge, vaimukas ja edukas?

Aastaid on kultuurirahvas arutanud, miks ei ole Eestisse kutsutud lavastama lõunanaabrite tugevaid tegijaid. Ugala teatril on au see tühimik täita. Uuslavastuse toovad vaatajate ette läti noore generatsiooni tunnustatud tegijad. Läti Rahvusteatris töötav lavastaja Valters Silis on üks Läti produktiivsemaid ja hinnatumaid noorema põlvkonna lavastajaid. Kõige tihedam loominguline koostöö on tal näitekirjanik Janis Balodisega, kes on ka näidendi „Nagu Soomes, aga veel parem“ autor. Meeskonnas on ka läti kunstnik Uģis Bērziņš ja helilooja Edgars Raginskis. Kontorimuusikali laulutekstides kasutatakse eesti luuletaja fs-i loomingut.

Ugala järjekorras kolmas uuslavastus on 7. oktoobril esietenduv „Krdi loll lind“ alapealkirjaga „Tšehhovi „Kajakas“ unplugged“. Selles saavad taas kokku lavastaja Taago Tubin ja kaasaegne näitekirjandus. Ameeriklane Aaron Posner on mugandanud ja ümber miksinud Anton Tšehhovi tuntud näidendi. Külalisena teeb lavastuses kaasa Eesti Draamateatri näitlejanna Merle Palmiste, kes mängis 1990. aastal Ugala teatris Elmo Nüganeni lavastatud „Kajakas“ noorukest näitlejat Niina Zaretšnajat, olles ise alles lavakunstikooli tudeng. Nüüd, 27 aastat hiljem, teeb Palmiste pärast pikka pausi taas kaasa Ugala lavastustuses ja tema kanda on primadonna Irina Arkadina roll, Posneril Emma. Niina rollis saab aga laval näha Ugala teatri ühte hõivatumat näitlejat ja publikulemmikut Klaudia Tiitsmaad.

Ugala teatri kohtumised vanade heade sõpradega jätkuvad ka järgmise uuslavastuse juures. Pärast 15 aastat on Ugalas lavastamas Ingomar Vihmar, kes toob lavale Tennessee Williamsi näidendi „Orpheus allilmas“. See on juba kolmas ameerika 20. sajandi klassiku Tennessee Williamsi näidend, mille Ingomar Vihmar lavale toob. 2014. aastal lavastas ta Laitse Graniitvillas näidendi „Kass tulisel plekk-katusel“ ja aasta hiljem Endla teatri suurel laval „Tramm nimega Iha“. Lavastuse tegevustik on asetatud väikelinna, mille rahuliku argielu lööb kihama võõra noormehe saabumine. Noor ja elujõuline muusik Val asub tööle Lady kaupluses. Nende vahel tekib suhe, mis trotsib kirglikult naise kahtlase minevikuga põdurat abikaasat ja kogu linna. Peaosades on Triinu Meriste ja Rait Õunapuu ning teistes rollides astub üles pea kogu Ugala näitetrupp.

Jõulukuul rõõmustab Ugala teater nooremat publikut muusikalise lastelavastusega „Lumekuninganna“. Parima lastelavastuse eripreemiaga pärjatud lavastaja ja koreograaf Oleg Titovi käe all saab taani muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni klassikaline lugu Lumekuningannast Ugala laval värske hingamise. Lavastuses kõlab Peeter Konovalovi originaalmuusika ja laulud. Lumekuninganna maailma loob Ugala suurele lavale Rosita Raud. Nagu detsembrikuus ikka, ootab seegi kord etenduse lõppedes publikut ees kohtumine jõuluvanaga, kel on kõikidele kaasas kingitus. Osades TÜ VKA 12. lennu tudengid.

Ugala 98. hooaja esimese poolaasta kulminatsiooniks ja suurimaks produktsiooniks on lavastus „Hipide revolutsioon“, mille toob välja vene lavastaja Juri Kvjatkovski koos oma lavastusmeeskonnaga (teksti autor Mihhail Durnenkov, kunstnik Oksana Peretruhhina). Näidendi aluseks on Vladimir Wiedemanni teosed „Maagide kool“ ja „Püha Kaljukitse radadel“ ning eesti ja nõukogude hipide mälestused. Lavastus räägib Eestist pärit hipide psühhedeelsest rännakust Nõukogude Liidu südamesse, eesmärgiga purustada totalitaarne režiim. „Hipide revolutsioon“ on Ugala teatri ja teatriühenduse R.A.A.A.M. ühislavastus EV100 teatrisarjas „Sajandi lugu“, mille toimumisaeg on 1970–1980. Lavastus esietendub 3. veebruaril 2018.

Lisaks uuslavastustele leiab Ugala repertuaarist ka hulganisti teisi värskelt valminud lavastusi, mis kevadisel teatrimaja avamisel kiiresti välja müüdi ja nüüd uuesti publiku ette jõuavad. Ajalooline värssdraama „Nähtamatu daam“, „Vai-vai vaene Vargamäe“ ehk „Tõde ja õigus“ lastele, humoorikas ja teraapiline lavastus lapsevanematele „Emadepäev“, arktiline triller „Sätendav pimedus“ ja teised menukid on publikuga kohtumiseks taas valmis.

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: