Ilze Talberga: Lätis ei ole pingviinide paraadi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold

18. novembril tähistas Läti Vabariik 101. sünnipäeva. "Plekktrummil" oli külas läti keele õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga, kes rääkis oma armastusest eesti keele vastu ning lätlaste ja eestlaste erinevustest ja sarnasustest.

Tartu Ülikoolis töötav Ilze Tālberga ütles hakatuseks, et Lätis nn. pingviinide paraadi ei ole ja keegi ei oska seda ka tahta, sestap tuli talle üllatusena, kui Eestisse elama saabudes kõik rääkisid vabariigi aastapäeva paiku presidendi vastuvõtust. Küll aga peetakse Riias võimsat rahvapidu ilutulestikuga.

"Järgmisel päeval Eestis lehed kirjutavad, kes mida kandis, mis on mõnes mõttes ebaoluline," hindas viisteist aastat Eestis elanud Tālberga, kes peab siiski seltskondlikku ja tubast tähistamist teleri ees kenaks tavaks.

Juttu tuli ka laulupeost, mis on lätlastel sama au sees kui Eestis, nagu ka must leib ja saun. Huvi Eesti ja siinse keele vastu tekkis Ilzel aga ühes rahvusvahelises laagris. "Eestlased olid nii ägedad ja vahvad ja ma kuulasin neid rääkimas ja ma mõtlesin, et see on nii müstiline, et ma ei saa mitte millestki aru, ja samas me oleme naabrid," nentis ta.

Põhjuseks see, et läti keel kuulub indoeuroopa keelkonda, eesti keel aga soomeugri omasse. "See on hoopis teine maailm," märkis tõlkija. "Eesti keele õppijal on ees täiesti valge leht."

See teine maailm võlus Tālbergat niivõrd, et ta otsustas tulla elama Eestisse. "Kui inimesed küsisid, et kauaks ma lähen, siis ma vastasin: igaveseks," ütles tõlkija. Siia saabudes tal polnud tuttavaid, kellega keelt harjutada. Kohanemine läks siiski kergelt. Kuna keelehuvi oli nii sügav, siis ei takistanud ka eesti keeruline grammatika. Lihtsaks teeb aga eesti keele sugude ja tuleviku puudumine.

"Eesti keel on minu elu armastus ja ma ei tüdine sellest," lausus eestlastele läti keelt õpetav naine.

Ilze Tālberga Autor/allikas: Kairit Leibold

 

Ühe lätlaste eripärana tõi Tālberga välja Namejsi sõrmuse, mille järgi lätlane tunneb lätlase igas maailma nurgas ära. Namejs oli semgalite vanem, kes pidi sakslaste eest põgenema Leetu ja nii tehti koos hõimlastega sõrmused, et üksteist tuntaks sõnagi ütlemata. Tālberga ise on sõrmuse järgi New Yorkis tutvunud lätlasega.

Tālberga tõdes, et kuigi lätlased ja leedulased peaksid keele ja kultuuri järgi olema vennad, tõmbab lätlasi rohkem eestlaste poole, sest eestlased on lahedamad ja müstilisemad.

Kevadel kaitseb Ilze Tālberga Tartu Ülikoolis doktoritööd, mille ta kirjutab inglise keeles, sest peab olema siduv keel, millest saaksid aru mõlema keele kõnelejad. "Ma võrdlen kahte keelt, eesti ja läti, ning et seda saaks lugeda ka lätlased, kes ei oska eesti keelt, peab olema kolmas keel," sõnas doktorant.

Eestlaste aegluse-müüdi seadis Tālberga kahtluse alla. "Mis see tähendab, kas liigub aeglaselt, mõtleb aeglaselt? Aga ma olen aru saanud Eestis elades, et eestlased mõtlevad mingit otsust tehes lihtsalt kauem. Hea näide on vanasõna, mille järgi Lätis mõõdetakse seitse korda, ja siis lõigatakse, Eestis üheksa korda.

Kultuurisoovitus: Tartus avati Aparaaditehases kultuuriruum "Just Läti". See on koht, kus saab vaadata ja osta Läti käsitööd ja tooteid. Teiseks Läti nädal Tartus, mis koosneb mitmest kultuuriaknast. Näiteks peetakse seal loeng "Läti feminism kunstis" ning kohtutakse "Kalevipoja" tõlkinud Guntars Godiņšiga. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: