"Kui võtta aluseks "Tõde ja õigus" ja "Kevade" sari, siis see seos on pisut otsitud," ütles Maarja Vaino. "Kui hakata kahe kirjaniku teoseid selle pilguga, kuidas üks või teine kirjanik on teist mõjutanud, siis ma vaataksin pigem romaanide "Vaikne nurgake" ja "Ma armastasin sakslast" poole."

Oskar Lutsu "Vaikne nurgake" ilmus aasta varem Anton Hansen Tammsaare teosest "Ma armastasin sakslast" ja Vaino sõnul tekivad tõsised paralleelid, kus Tammsaare on üritanud Lutsu "Vaikset nurgakest" enda meelest paremini üle kirjutada.

Küll ei saa aga Vaino hinnangul teha kandvaid järeldusi tõigast, et Tammsaarel on samuti töö ja kraavikaevamine esile tõstetud, see oli pigem ajastu märk. "Töö oli juba Tõnissonil teemaks," tõdes Vaino. "Ja veel vähem saab väita, et Lutsu mõnest nüansist on Tammsaare kirjutanud terve pentaloogia. Sellistel väidetel ei ole alust. Samas võib karakterivõrdluses näha paralleele Kõrboja Anna ja Raja Teele puhul, ja ka Arno ja Indreku vahel. Küsitav, kas need on Tammsaarel inspireeritud just Lutsust, aga sel juhul on see pigem huvitav kirjanduslik intertekstuaalne seos, mitte näppamine."

Maarja Vaino nentis, et mitte ainult Lutsul ja Tammsaarel, vaid üldse nende põlvkonna, Teise maailmasõja eelsetel autoritel on sarnasusi, sest nad elasid sarnases maailmas.

Tiit Hennoste ütles ERRile, et temal tekkis seos täiesti kindlal pinnal. "Kui ma leidsin "Tootsi pulmast" lause "Töö on see, mis meid päästab."," sõnas Hennoste. "Tali ütleb seda pärast välismaalt tagasitulekut sõber Lestale. Ja see kõlas kahtlaselt sarnaselt lausele "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus."

Muid sarnasusi ei pidanud Hennoste otsima, need torkavad tema sõnul otse silma. "Näiteks et Toots ja Pearu on sarnased triksterid või trikitajad või mängurid, kes keeravad teistele inimestele käkke kokku. Seejärel tulin selle peale, kuidas olulised kohad raamatutes sarnanevad: Kiir lõhub Tootsi pulmas nõusid, Andres peksab jõulu ajal koera. Minnes natuke "Tõest ja õigusest" välja, siis nii Kõrboja Anna võtab endale mehe kui Raja Teele võtab mehe ja mehe võtmine oli tollal ikka haruldane asi."

"Ega ma ei väida, ma vihjan, need on põnevad paralleelid," muheles Hennoste. "See ei pea olema isegi laenamine, vaid võib olla autori puhul ka alateadlik."

Hennoste lisas seoseid, mida Õhtulehes ei olnud: "Luts kirjutas ju kihelkonnakoolist ja selle järel Tootsi peremeheks kasvamise loo, Tammsaare kirjutas tagurpidi, kõigepealt maaga võitlemise loo ja siis kooliloo."

Lisaks tõi Hennoste välja seose "Kõrboja peremehe" ja "Suve" teise osa vahel: "Luts kirjutab romaani sellest, kuidas Tootsist saab uus peremees, ja see on kirjutatud Eesti Vabariigi algushetkil, Tammsaare vihjab aga sellele, et seda peremeest ei ole veel Eestis olemas ja see tuleb alles kasvatada."