Arvustus. Duo Ruut näitab, kuidas pärimuskultuur elab läbi uueksloomise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Uus plaat
Duo Ruut
"Tuule sõnad" (ise välja antud)
10/10

Arvustus ilmus Müürilehes

Läinud kümnendi lõppakordiks sai jõuludeks ilmunud Duo Ruudu debüütalbum "Tuule sõnad". Katariina Kivi ja Ann-Lisett Rebase omanäoline lähenemine ilmestab, et pärimuskultuur ei ole pelgalt tähenduslikkuse minetanud anakronism – see elab läbi uueksloomise ja kõnetab ka tänapäeval.

Isikupära väljendub esiti esitusvormis, millest võrsub albumit tervikuna iseloomustav isiklikkus. Vastastikku istudes mängitakse silmsidet hoides üht ja sama kannelt. Teisalt lubab mänguviis luua duol iidse pilliga uutmoodi helimaastikke, julgedes mõelda väljaspool kasti (või kui soovite, siis ruutu): kandlekeeled saavad ajuti hoogu poognast ja kõlakastil mängib trummipulk ("Kuhjalooja"). Markantne on ka Ruudu kokkulaul, mis hingab väga erinevates toonides.

Köitvate helidega ühes on tähendus. Vanadelt külalaulikutelt pärit lugude arhailisuse all peitub miski sügav, aegadeülene, samastutav. Nimilugu, kunagine loits tuule vaigistamiseks, manab kaikuva kõlaga ka mõtteid looduse võimsusest, inimhinge väiksusest selle kõrval. Raskemeelsuse arvukaid nüansse illustreerib "Ema haual", mille iga rida lauldakse peenelt erineva värvinguga. "Meremehe laulus" puhub kannel õrna tuulena takka pehmetel vokaalidel purjetavale laevale. Müstilise atmosfääriga kandlekäikude taustal trööstib sinisilmne pääsuke marjaaias itkejat ("Lind lohutamas").

Ja mõni asi ei vajagi täit mõtestamist: "Väljad karja käia" ja "Kost laaluq saaduq" on lauldud-mängitud nõnda, et neist kiirgav rõõm on nauditav ka sõnu mõistmata.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Müürileht

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: