Arvustus. Harley Quinni rakendamata potentsiaal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Harley Quinn: Röövlinnud" (Birds of Prey: And the Fantabulous Emancipation of One Harley Quinn) Autor/allikas: kaader filmist

Uus film kinos

"Harley Quinn: Röövlinnud" (Birds of Prey: And the Fantabulous Emancipation of One Harley Quinn)

Lavastaja Cathy Yan
Näitlejad Margot Robbie, Rosie Perez, Ewan McGregor

6/10

DCEU frantsiisi kuuluv "Suitsiidisalga" kõrvalfilm "Harley Quinn: Röövlinnud" kuulub kommertslike koomiksilugude mässulisemasse gruppi. Harley Quinni tegelaskuju loomuse ümber mõjub see küll esimesest hulga terviklikumalt, ent oma ebakonventsionaalsuses siiski üsna konventsionaalselt.

Lahkuminekust saab Cathy Yani lavastatud ja Christina Hodsoni kirjutatud märulifilmi alustala. "Röövlinnud" jälgivad Jokkeriga lahku läinud doktorikraadiga superkuritegelase Harley Quinni (Margot Robbie) enda taasavastamise teekonda. Enesekeskne, püsimatu ja vägivaldne Harley on sattunud olukorda, kus terve Gotham tahab temaga arveid klaarida, samal ajal kui Harley püüab oma elule uut suunda leida.

Olukorrast edasi liikumiseks, kõrvaltegelaste kokku toomiseks ja loo edasiviimiseks tuuakse mängu teemant, mida filmi nartsissistlik ja brutaalne põhikurjam Roman Sionis (Ewan McGregor) himustab. Kõrvaltegelased - detektiiv Renee Montoya (Christina Hodson), Sionisi alluv laulja ja autojuht Dinah Lance (Jurnee Smollett-Bell), salapärane vibutapja (Mary Elizabeth Winstead) ja noor taskuvaras (Cassandra Cain) -  jäägu siinkohal pikemalt avamata, sest nende järkjärguline esitlemine on järjelugusid ettevalmistava filmi keskseim mootor.

Üsna igavast ja tavalisest süžeest kõnekam on filmis tegelaste suhtumine filmimaailma meestegelastesse. Gotham esitatakse filmis keskkonnana täis vägistajaid, ahistajaid, solvajaid, vägivallatsejaid ja muidu kohutavaid meestegelasi, kelle vastu naistegelased astuvad. Seetõttu on nii turunduses kui retseptsioonis osutatud tihti feminismile, kui filmi iseloomustavale mõistele. Kergesti tarbitavale meelelahutusele panustava filmi sisu kohta see eriti midagi ei ütle, kuigi tiim filmi taga on aidanud eemaldada Harley tegelaskujult seksualiseeritud, mehe pilgu poolt, juhitud kujutuse, mis avaldus "Suitsiidisalgas" Robbie kantud kostüümides ja operaatoritöö rõhuasetustes.

Emantsipatsiooni osas, mis ka filmi originaalpealkirjas, on aga tekitanud küsimusi, kas tegemist on võimestava või pigem pelgalt sadistliku lähenemisega, mis rõhub üheplaaniliselt kättemaksule. Õhus on ka tootestatud feminismi teema, olgugi, et ollakse kaugel paari aasta tagusest filmist "Ocean's 8", mis turundusfeminismi näitena suhtus vaatajasse vaid kui tarbijasse, pakkumata poliitilist või muud sisukat kommentaari. Koomiksifilmide ja Harley tegelaskuju ajaloo kontekstis on siiski huvitav, milliseid arenguid "Harley Quinn" tekitab žanris tänu vastuolulise antikangelase tegelaskuju fookusse toomisele.

Kuna film ehitab end Harley ja tema hektilise persooni ümber, peegeldavad ka muud lahendused tema iseloomust lähtuvat pöörast, mängulist ja karnevallikku tooni. Kirevad misanstseenid ja vaid naisartistidest koosnev energiline ja nurjatu filmimuusika on õnnestunud. Pilla-palla paisatud loojutustus ning "Deadpooli" filmide ja Guy Ritchie varasemate teoste vahemaale paigutuv mänguline esteetika jääb lahjaks ja iseloomutuks. Tegelaskuju justkui eeldaks nendelt lahendustelt midagi omapärasemat ja värskemat. Matthew Libatique operaatoritöö taas mängib edukalt kokku efektse vägivalla koreograafiaga, mille on loonud "John Wicki" filmide taga olnud kaskadöörid ja koreograafid.

Rollisooritustest tõusevad esile salapärast vibukütti kehastav Mary Elizabeth Winstead, kelle humoorikalt surmtõsine väljenduslaad köidab ning Margot Robbie, kes sobib rolli valatult ning töötab meisterlikult taolise neljandat seina murdva esteetikaga, mida kinnitas ka ta roll Craig Gillespie filmis "I, Tonya". Tänu Robbiele ja hoolimata ülekülluslikust koomiksifilmide vohamisest jääb pinnale ikkagi lootus, et Harley tegelaskuju arendatakse edasi ka tulevikus, kuna "Harley Quinn: Röövlinnud" suutis keskpärase linateosena osutada karakteri potentsiaalile žanri mitmekesistamisel. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: