"Palm Springs" toob kokku pulmateemaliste romantiliste komöödiate traditsiooni ning "Lõputu küünlapäevast" populaarseks saanud ajalõksu narratiivi. Tuttavatele elementidele vaatamata pakub film siiski värskendava kinoelamuse. Tänavu Sundance'i filmifestivalilt rekordhinnaga Hulu ja Neoni poolt levisse ostetud linalugu toimibki just tänu sellele, et paigutab end eneseteadlikult ajalõksulugude üha täienevasse kontiinumi, kus viimati säras Netflixi draamakomöödia sari "Russian Doll".

Tuttavale motiivi tõttu võib Max Barbakowi täispikk debüütfilm alustada juba lõksu jäänud Nylesist (Andy Samberg), kes peab uuesti elama ühte ja sama suvist pulmapidu, kuhu ta on külalisena sattunud. Nyles esindab muhedalt ükskõikse, muretu ja sihitu pulmakülalise arhetüüpi, kelle lahenduseks tagajärjetule-tähendusetule eksistentsile on sümbioos nihilismist ja hedonismist. See võimaldab tal saata päevi õhtusse joobes peaga elu mõttetust emmates. Seda kuni hetkeni, mil teine pulmaline, süngem ning eemalolevam pruudi õde ja perekonna must lammas Sarah (Cristin Milioti) satub pulmapidustuste käigus samuti ajalõksu.

Sellele järgnevast moodustubki "Palm Springi" tonaalselt kerge, humoorikas ja sarmikas kese, mis käsitleb nende kahe tegelase kokkukasvamise teekonda. Seda ajaringis, mis võimaldab neil teha nii pööraseid asju kui ka mõtiskleda eksistentsi, armastuse ja mineviku vigadega elamise üle.

Andy Siara stsenaarium vormistab teekonna piisavalt tempokalt kulgevaks looks, mis jälgib küll romantiliste komöödiate arengukaart, kuid suudab leida sümpaatse tasakaalu karakteriarenduse, mängulise huumori ja temaatilise terviklikkuse vahel. Tooni vaheldumist toetab seejuures oskuslik montaaž. Lõbusad montaažiepisoodid ning stseenide emotsionaalse kaalukuse rütmistamine leevendab kiirustava loojutustuse negatiivset mõju ja viimase kolmandiku järsemat toonimuutust.

Filmi kannab Sambergi ja Milioti vaheline keemia. Kui Sambergi rollisooritus paigutub üsna tuttavalt ka tema varasema ampluaa piiridesse, siis Milioti teeb märksa kihilisema rolli, tuues veenvalt välja karakteri süütundest tulenevad tujumuutused. Kui nendevaheline keemia teeb "Palm Springsi" filmimaailmast värske ja energilise, siis armastuse ja suhete tähendust laiendav roll on just Royl (J. K. Simmons), kes aitab Nylesil mõtestada ümber abielu tähendust.

"Palm Springi" kerge vorm laseb teemadel areneda sundimatult. Võib olla liigagi, nagu viitab artikkel, mis heidab häiriva varju filmi tegevustikule ning peategelaste suhtele. Kui aga see asjaolu ning filmi mõnevõrra kiirustav loojutustus välja jätta, siis on tegemist siiski lõbusa suvise meelelahutusega, mis toob särtsu arengus seriaalidele jalgu jäänud (romantiliste) komöödiate žanrisse.