Suri arhitekt Dmitri Bruns ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Arhitekt ja arhitektuuriuurija Dmitri Bruns.
Arhitekt ja arhitektuuriuurija Dmitri Bruns. Autor/allikas: Tallinna linnavalitsus

Laupäeval suri 91-aastasena arhitekt ja arhitektuuriteadlane Dmitri Bruns (11.01.1929–21.03.2020), kes Tallinna linnaarhitektina valmistas linna ette 1980. aasta olümpiaregatiks.

Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria teatri näitleja. Lapsepõlve suved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüditamist asus ema temaga 1942. aastal püsivalt Tallinna elama.

Bruns lõpetas 1946. aastal Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse keskkooli. Arhitekti kutse omandas ta Leningradi ehitusinseneride instituudis aastatel 1946–53. 1954–55 töötas ta Tallinnas Estonprojektis, kus kavandas Endla tänavale Ehitajate klubi (koos E. Liibergiga, nüüd muudetult sotsiaalkindlustusamet) ja osales Alar Kotli ning Mart Pordi kõrval lasteaia paljuehitatud tüüpprojekti koostamisel. 1955–59 oli ta komsomolitööl.

1960–80 töötas ta Tallinna linnaarhitektina. Ühtepidi seisis ta koos oma sõbra Rasmus Kangropooliga Tallinna vanalinna säilitamise eest, teistpidi korraldas uuselamurajoonide planeerimist. Brunsi 1968. aastal kaitstud väitekiri käsitles Keldrimäe rekonstrueerimist, mis tehti tema soovitusele vastupidiselt tüüpprojektide najal.

Brunsi tegevuse kõrgperiood oli 1970. aastatel Tallinna olümpiamängudeks ette valmistamine, mida võimaldasid suurenenud rahaeraldised. Olümpiapurjespordikeskus, Pirita tee, Linnahall, hotell Olümpia, Postimaja jpm ehitised otsisid kohta ja nende ehitamine vajasid diplomaatilist koordineerimist. Tänu saksa kontaktidele õnnestus Brunsil tagada Tallinnas Kieli 1972. aasta olümpiaregatile sarnane kogemus.

1980–91 oli Bruns ehituse instituudi linnaehituse perspektiivprobleemide labori ja arhitektuuriosakonna juhataja ning 1991–2000 oli tal arhitektuuribüroo AB projekt.

Bruns tegutses ka Tallinna ajaloo ja linnaehituse uurija ja populariseerijana ning tutvustas linnaarhitektina peagi ehitatavat raamatutes "Tallinn täna ja homme" (1962) ja "Homne Tallinn" (1973), mida ilmestavad tema abikaasa, arhitekt Olga Brunsi joonised. Suurema hoo sai tema uurimistegevus pärast olude vabanemist, kui ilmusid monograafiad "Tallinn. Linnaehituslik kujunemine" (1993) ja "Tallinn. Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 1918-1940 (1998)". Sel sajandil pühendas ta palju aega Tallinna ajaloo vahendamisele venekeelsele lugejale. Aastal 2007 avaldas arhitektuurimuuseum tema mälestuste ja artiklite kogumiku. 

Bruns oli Eesti NSV teeneline arhitekt (1973), Saksa linnaehituse ja regionaalplaneerimise akadeemia korrespondentliige (1991) ning Tallinna vapimärgi kavaler (2003). 

Kolleegid jäävad mäletama Dmitri Brunsi kui rõõmsameelset ja tegusat arhitekti, söakat ja korrektset juhti, hoolivat ja südamlikku inimest, kes pühendas oma elu Tallinna linnale. 

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: