Keedus tõdes, et eriolukord on temagi plaanid seisma pannud. "Kõik tööplaanid seisavad. See aasta pidi tulema mul mõnusalt töörohke aasta. Nii nagu sellel vabakutselisel tüüpiliselt on – kui on tööd, siis on seda palju, ja siis on äkki nii, et ei ole üldse ja ei ole tulemas ka."

Selleks aastaks oli igasuguseid plaane tehtud, tõdes ta. "Aga siin ei sa praegu ka öelda, et kas kõik plaanid on uppis või midagi hakkab juhtuma ja kas on võimalik minna teatrisse proovi tegema. Mingeid filmivõtteid on ka ja üks filmilugu on, mille oleks pidanud sel aastal valmis tegema."

Keedus oli plaanis valmis teha portreelugu Galina Grigorjevast. "Aga Galina istub Helsingis ja mina siin Matsalus ja ega praegu ei ole isegi mõtet plaane teha, sest me ei tea, mis ja kuidas."

Samas ta ei tunne, et praegu oleks kuidagi eriline kannatuste aeg. "Võib-olla [oleks tunne selline siis], kui mu elu oleks palju stabiilsem ja kindlam olnud kogu aeg ning siis äkki on mul võetud mingi asi ära ja ma ei saaks oma ametit ega iseenda olemasolu kuidagi õigustada."

Aga vabakutselisena ongi ta elu kogu aeg selline olnud. "Mind on treenitud selliste eriolukordade jaoks. Muidu ei olegi võimalik sellist ametit pidada. Ei saa öelda, et plaane oleks terveks aastaks. On lühemad perioodid, mis on teada, et saab midagi teha."

Keedus nentis, et ka kõik need lühemad perioodid on ka alati natuke ehkuga seotud. "Kindlustunnet ei ole mul juba aastaid olnud. Ei mäletagi, millal see viimane rahulikum ja kindlam tööperiood oli."

Ta usub, et iga asi vajab vastukaalu. "Ega seda pidu ei saa ka ju igavesti pidada. Muutub tüütuks, kui seal vahel ei ole midagi muud ja mingi jama ei tule vahepeal vahele. Seda on ka vaja."

Samas teeb teda ettevaatlikuks asjaolu, et praegune olukord on niivõrd totaalne ja globaalne kõik. "Kui see koroona oleks ainult siin ja ainult Eesti asi, siis võib-olla oleks seda kergem taluda. Aga kui see on terve planeediga justkui seotud, siis see painab, millise lahenduse see saab ja mis siin muutuma hakkab."

Keeduse sõnul oleks tore mõelda, et inimene võtab selle kogemuse järel kuidagi mõistuse pähe ja mõtleb igasugused tarbimised enne läbi. "Kas on mõtet lennata maailma teisele poole, et nautida nädal-kaks head sööki ja mõnusat ilma ning siis tagasi tulla?"

Ta usub, et ehk lähevad eriolukorra järel ka inimestevahelised suhted leebemaks ja inimeste nõudmised väiksemaks ning viimast mitte ainult söögilaual.