Vajadus nimemuutuse järele on NUKU teatris aastaid arutelu all olnud, kuna praegune, vaid ühele lavastusliigile viitav nimi ei anna selgust teatri kogu tegevusest.

"Läbi meie teatri ajaloo on püsinud keskendumine noorele vaatajale," selgitas Rajas. "Aastakümnete arengus on teater jõudnud laiemalt visuaalteatri juurde, mille alla kuuluvad lisaks nukuteatrile ka objekti-, materjali-, digitaal-, multimeedia- ja füüsiline teater. Rääkida üksnes nukulavastustest on eksitav."

Samuti võib eksitavalt mõjuda nimetus nukuteater. "Nukuteater nii Eestis kui ka tegelikult maailmas tunnetuslikult viitab justkui väikelastele, mida ta tegelikult kaugeltki ei ole. See liik on palju laiematele vanusegruppidele suunatud, aga paraku jah, see tunne nii on," ütles NUKU teatri tegevjuht Joonas Tartu "Aktuaalsele kaamerale". "Taotlus mõnevõrra on rõhutada seda, et me oleme nii väikelaste teater, vanemate laste teater, noorukite teater, aga ka täiskasvanute teater," lisas ta.

Rajas selgitas, et otsivad iga loo ja teema käsitlemiseks väljendusvahendeid, mis seda kõige täpsemalt ja põnevamalt avaksid. "Meie jaoks on oluline sisu ja vormi vastastikku rikastav dialoog. Otsime värsket teatrikeelt, mis vastaks noore vaataja elutunnetusele," selgitas ta.

Teatri ülesanne on igas inimeses peituv arenguhimu ja eluhoiaku küsimus äratada ja vaatajaga selle kaudu suhelda.

"Praeguse olukorraga on tõusnud digi- ja multimeediateater eraldi teemaks ja muidugi ka meie teater on selles suunas oma mõtted tööle pannud, et kuidas seda ühte lavastust juba alguses selliste teadmistega üles ehitada," rääkis Rajas "Aktuaalsele kaamerale". "Meie eesmärk on ikkagi tugevdada kontakti noore vaatajaga, tuua repertuaari juurde ka noortelavastusi, aga noortelavastus ei tähenda mingit eraldi žanri, vaid ikkagi sellist vaimset kontakti ja teemasid, mis neid puudutavad," lisas ta.

"Nukulavastused Eesti Noorsooteatri repertuaarist ei kao. Austame kõigi enne meid siin teatrit teinud inimeste tööd ja mälestust kõige paremini sellega, et arendame teatrit edasi," ütles Tartu.

Noorsooteatri nime all on Eestis varem tegutsenud mitu teatrit. 1930. aastate esimesel poolel Draamastuudio teatris lavastatud algupärased lastenäidendid panid aluse spetsiaalsele alajaotusele, mis tekkis teatri juurde 1935. aastal – Draamastuudio Noorsooteatrile, kus hakati katsetama ka nukulavastustega. Eesti kutseline nukuteater saigi alguse Draamateatri lastelavastustest. 1940. aastal ühendati Draamateater Töölisteatriga, kuid mõlemal teatril säilis omaette trupp ja juhtkond.

1944. aastal moodustati Töölisteatri alusel Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, mille koosseisu läks ka Draamateatri noorsoo- ja nukulavastuste trupp. 1948. aastal lõpetati Noorsooteatri tegevus ning trupp liideti taas Draamateatriga. 1952. aastal loodi Eesti Vabariiklik Nukuteater.

Tallinna Linnateater, mis asutati 1965. aastal Noorsooteatrina ja kandis seda nime 1994. aastani, andis 2006. aastal selle nime üle toonasele Eesti Riiklikule Nukuteatrile, mis tegutses järgnevad viis aastat Eesti Nuku- ja Noorsooteatrina. Nüüd pöördutakse Noorsooteatri nime juurde tagasi, kuna see iseloomustab täpsemini teatri hetkeseisu ja tulevikuplaane. Eesti Noorsooteatri nime kannab teater alates 69. hooaja algusest 31. juulil 2020.

Ühtlasi tutvustasid Rajas ja Tartu tulevase hooaja plaane. Septembris esietenduvad kaks visuaalteatrilavastust: Priit Pärna koomiksiraamatul põhinev "Tagurpidi", lavastajaks Leino Rei, ning Toon Tellegeni juttude põhjal valmiv "IRIKKIRI", lavastajad Christin Taul ja Tiina Mölder. Lavastust "Tagurpidi" on oodatud vaatama kõik teatrisõbrad alates seitsmendast ning lavastust "IRIKKIRI" alates viiendast eluaastast. Alates kolmandast eluaastast sobib aga oktoobris esietenduv Karl Sakritsa lavastus "Tulipunane vihmavari" – sõnadeta lavalugu Betti Alveri samanimelise luuletuse põhjal. Detsembris jõuab publiku ette perelavastus "Jääpüük", mille autor ja lavastaja on Ott Aardam.

Mirko Rajas toob veebruaris publiku ette lavastuse "Miks me varastasime auto" Wolfgang Herrndorfi samanimelise noorsooromaani ainetel. Alates 12. eluaastast sobib vaatamiseks ka kevadel esietenduv Renate Keerdi uuslavastus, mille pealkirja varjab esialgu saladuseloor. Aprilli lõpus jõuab lavale Mari-Liis Lille ja Priit Põldma dokumentaallavastus "Teises toas", mida on oodatud vaatama nii noored kui täiskasvanud. Suvelavastusena esietendub 2021. aasta juunis Jaanika Juhansoni näidend "Kummituste suvi" Mirko Rajase lavastuses. Septembris 2021 jõuab publiku ette Jack Londoni "Martin Eden", mille dramatiseerivad Jan Kaus ja Sander Pukk, lavastab Sander Pukk.

Eesti Noorsooteatri juurde kuuluvad Nukuteatri muuseum ja kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff, viiakse läbi haridusprogramme, kohtumisõhtuid ja loenguid. Kõiki teatrit täiendavaid tegevusi tähistab ühisnimetaja Noorsooteater+.

Teatri kodulehe aadressiks saab alates 31. juulist eestinoorsooteater.ee, sama lõppu hakkavad kandma e-posti aadressid. 69. hooaja jooksul muudetakse erinevates keskkondades teatri visuaalne ilme ja sildid ning muutused saavad lõpule viidud 70. hooaja alguseks.