Terminali plaadipood ujub vastuvoolu ja taasavab uksed baari ja esinemiskohaga
Samal ajal, kui mitmetel baaridel ja lokaalidel tuli koroonakriisi tagajärjel võtta vastu otsus uksed sulgeda, leidsid seni Rävala puiesteel Tallinna Kaubamaja ruumides tegutsenud Terminali plaadipoe pidajad, et kolivad Telliskivisse ja taasavavad end suuremalt kui varem – baari ja esinemiskohaga.
See oli mõnes mõttes õnnetu, aga ka õnnelik juhus, et täpselt siis, kui nende Rävala puiestee ruumide rendileping hakkas läbi saama, tuli ka koroonakriis, märkis Terminali poe juhataja Sander Varusk. Kolimise tõttu oleksid nad pidanud hoidma kuu või paar uksed suletuna nagunii.
"Me oleks olnud vanas kohas võib-olla kauem lahti olnud, aga meil oleks niikuinii läinud see aeg, et siin asjad üles sättida, sest see on nüüd palju enamat kui see plaadipood, mis ta enne oli."
Rävala puiesteel läks Terminalil majanduslikult normaalselt ja Varusk tunnistab, et Telliskivisse kolimine on natuke ka täringuvise. "Aga meil on sellega hea tunne, seepärast me siia panustasime, sest me tahtsime seda teha juba ammu enne seda, kui me Kaubamajja kolisime."
Kaubamaja ruumides oli tema hinnangul lagi kätte jõudnud. "Seal ei olnud enam väga suurt tõusu. Sa lihtsalt oled ühes toas ja ajad oma asja. Seal tiksus normaalselt, aga ambitsioon tuli peale ja tahtsime enamat."
Teisi ruume nad väga ei vaadanudki, sest hoidsid end kogu aeg kursis sellega, mis Telliskivis toimub – mis vabaks läheb, kus on broneeringud või mida ehitatakse. "See oli suuruse ja asukoha mõttes ideaalne, sest väga muud ei olnud võtta, mis oleks sobinud. Oli kas liiga väike või mitte esimesel korrusel."
Kuigi eelmise kohaga võrreldes on Telliskivis ruumide rentimine kokkuvõttes kallim, on kaubanduskeskustes ruutmeetri hind endiselt nii kõrge, et uues kohas on etem juba seepärast, et neil on paremad võimalused oma äranägemise järgi toimetada. Eestis on Varuski sõnul üldse natuke liiga hull kaubanduskeskuste harjumus.
"Aga see on mööduv, sest noored ei ole enam nii suured keskuste sõltlased, ei sõida autoga sinna sisse ega toimeta kõiki oma asju seal." Kaubanduskeskustest sõltumatud, iseseisvad plaadipoed teevad tema hinnangul hoopis tagasitulekut, ja mitte ainult Eestis, vaid see on juba ammu juhtunud ka Lääne-Euroopas ja Ameerikas.
"Kui kunagi suured ketid, nagu HMV ja Virgin Megastore lükkasid iseseisvad plaadipoed välja, siis nüüd toimub vastupidine, nemad tõmbasid kokku ja tulid tagasi need, kes 90. aastatel välja lükati."
Plaadipoe skeene ei ole seega välja suremas, vaid lihtsalt muutumas, leiab Varusk. "Plaadipoed olid enne kas keti moodi, kommertslikumad või kaubanduskeskuste teema. Kohalikke kasutatud vinüüliplaatide poode on juurde tulnud – Retrodisko, Tallinn Old Town Records." Ka Tartust on tuua head näited, nagu Grammophonetree ja Psühhoteek, mis seda uut plaadipoelainet veavad.
Uues Terminalis on lisaks muusikale ja fännikaubale ka baar ning esinemiskoht, mis võiks Varuski sõnul meenutada sotsiaalselt aktiivset elu Londoni legendaarses Rough Trade Easti poes, kus toimuvad kogu aeg intiimsed poesisesed esinemised.
Olgu kellelgi uue plaadi esitlus või Record Store Day, nad tahavad, et uues Terminalis oleks muusika – eriti just kohalik – plaadiäriga rohkem põimitud. "Siin lava peal saab plaati esitleda, juttu ajada või plaate mängida ning plaadid ja ka baar on siitsamast kohe võtta. Enamjaolt on Eestis plaadiesitlused olnud sellised, et sul on suures kohas lihtsalt kontsert ja plaadid on kuskil nurgas."
Esialgu on neil plaanis võõrustada Eesti artiste, sest poes esinemise vastu on huvi tundnud juba mitmed sõbrad-tuttavad oma bändidega. Aga kui nad on asja käima saanud ja enesekindlamaks muutunud, võiksid nad vabalt sisse võtta ka artiste, kes tulevad Eestisse väljaspoolt.
"Siia tuleb aina rohkem mitte suuri Suurhalli ja laululava artiste, vaid ka artiste nagu Sleaford Mods või Michael Kiwanuka, keda poleks oodanudki ja kes on praegu olulised noored artistid. Võiks vaadata, et äkki nemad saavad läbi astuda, publikuga juttu ajada või autogramme jagada."
Eelmises kohas oli neil plaadipoe pinnal kohapeal kolm inimest. Aga kuivõrd nüüd on Terminalil ka baar ja ees ootavad esinemised, on neil püsivas kohapealses tiimis hoopis seitse inimest, kellest osad pühenduvad baarile. Varusk ise pühendub endiselt plaatidele ja muusikale.
Nagu varem, üritab ta edaspidigi tagada selle, et kõigile oleks midagi ja hoida žanrite valiku nii laia kui võimalik. "Kui eelmise kohaga võrrelda, siis võib-olla läheme Eesti poolega julgemaks. Aga filosoofia ei muutu. Me tahame muusikat anda kõigile ja kõik võiksid end siin ka mugavalt tunda."
Uus Terminal jaguneb üle kahe korruse. Kui alumisel korrrusel on vinüülid ja suuremad asjad, nagu bändisärgid, siis teiselt korruselt leiab väiksemad formaadid, nagu CD-plaadid ja vidinad kuni võtmehoidjate, tasside ning lauamängudeni välja.
"Me vaatame, kuidas huvi on, aga kui on siis, meil on rohkem ruumi siia ka fännikaupa tuua, sest tegelikult on sellega päris kurvasti. Selliseid müüjaid on nii vähe, kelle juures sa saad poodi minna ja lapata bändisärke ning -plakateid."
Vinüülidest rääkides on Varuski sõnul julgustav, et aina enam ostetakse kõike, mistõttu on oluline ka edaspidi tagada, et kõigile oleks midagi.
"Selliseid piire enam väga ei ole, et noored ostavad ainult Tyler the Creatorit ja vanad ainult Jethro Tulli. Üldised demograafiad kalduvad teatud maitsetesse või ajastupiirangutesse, aga tänu internetile on just noorem põlvkond veel avatum. Ostetakse vanu asju ka, mitte ainult uusi."
Ostjad on Varuski sõnul tänapäeval ka tänu voogedastusplatvormidele ja muule veebis kättesaadavatele entsüklopeediatele ning andmebaasidele targemad kui kunagi varem. Seega peab ta ise olema hoopis avatum ja kõigega võimalikult hästi kursis. Sellega käib kaasas ka sotsiaalmeedia.
"Oletame, et sa teed postituse mingisuguse leiuga, mida sa arvad, et tõenäoliselt keegi ei tea ja paned üles, siis vahel on isegi meie poest mõni naljakas näide ka niimoodi levinud, et pärast kuuled, et inimesed jagavad ja mängivad kuskil peol või raadios."
Samas tunnistab Varusk, et liiga personaalselt ei ole nad sotsiaalmeedias plaadisoovitustega jõudnud tegeleda ning on üritanud praktiseerida rohkem vanakooli plaadipoe lähenemist, kus inimene saab kindel olla, et kui mõni popmuusik on plaadi välja andnud, siis on see nende poes olemas.
"Meie proovime hoopis ära arvata, mis läheb popiks. Näiteks uus Tame Impala album ["The Slow Rush"] – me teame, et peame seda ikka korralikult letti tellima ja karjuma kõigile, et meil on ka seda värvilist versiooni. Umbes nii see praegu käib."
Inimesed ise aitavad neil samuti poevaliku kohta otsuseid teha sellega, mida nad küsivad ja ostavad. "See on üks põhjuseid, miks ma ise seda tööd armastan ja tahtsin seda alguses üldse teha – sa kasvad koos poe ning nende inimestega, kes siin käivad ja avastad ise hästi palju," sõnas Varusk.
"Sulle hakkab midagi meeldima või inimesed leiavad selle sinu jaoks üles ja sealt edasi hakkad samade internetitarkuste – Allmusicu, Discogsi ja Vikipeedia – kaudu edasi uurima ning jõuad järgmiste asjadeni, mille puhul tuleb välja, et see on hea plaat või hoopis klassika ja tellid selle poodi. Niimoodi see kogu aeg areneb."
Viimane asi, mis uues Terminalis valmis saab, on lava, mille puhul valmistab neile muret suur kivisein ja lava kohal olev ventilatsioonitorusid paljastav lahtine lagi, mis koos välise klaasseinaga võib hakata tekitama akustilisi probleeme. Samas ehk ka mitte, kuna täiskontserte nad korraldada ei plaani.
"Kuna see ei oleks samasugune kontsert nagu artist teeks mujal, siis sageli võimegi välja vaadata väiksema volüümi või akustilise lahendusega live'sid või plaadikuulamisi. Igasuguseid selliseid asju, kus heli ei peaks hakkama nii palju seintelt põrkuma."
Lavaprogrammist rääkides sõnas Varusk, et kuivõrd bändisoovijaid on palju praeguseks niikuinii, siis kureerib ta esialgu seda ise. "Aga me hakkame päris palju koos istuma ja mõtlema. Mõned on kalendriüritused, mis organiseerivad ennast ise, nagu Record Store Day ja festivalid, nagu Tallinn Music Week või Jazzkaar."
Algselt kevadel toimuma pidanud, kuid augustisse lükkunud Tallinn Music Weeki (TMW) puhul ei oska Varusk veel öelda, millist koostööd nad festivaliga tegema hakkavad, sest eriolukorra ajal oli TMW korraldajatel endil palju segadust ja mõte koostööst jäi õhku rippuma.
"Me tahaks siia tuua päevaseid asju, nagu Talks või konverentsid, kus publik saab osaleda, juttu kuulata ja räägitaks millestki, mis otseselt meid puudutab."
Majanduslikult ahne või ambitsioonikas inimene tänapäeval muusikapoodi esimese asjana teha ei mõtleks, tõdes Varusk. Samas on teatud ambitsioon uues kohas näha.
"Me tahame teha midagi vähemalt Eesti mõistes uut, kus on plaadid, esinemiskoht ja baar. Tegelikult isegi kokteilid. Selles mõttes ei ole see enam ainult plaadipood, vaid rohkem sotsiaalne koht."
Kuivõrd plaadimüük ja eriti vinüülimüük üle maailma jätkuvalt kasvab, on Varusk kindel, et nõudlust jagub ja neil on alati nende püsikliendid. "Polegi muud kui, et me loodame, et neid tuleb juurde, sest siin käib rohkem noori ja turiste. Sinna me siiatulekuga jõuda tahamegi."
Kõigil on natuke selline uue alguse tunne, tunnistas Varusk, kuivõrd paljud kohad läksid kinni, aga nemad juhtuvad just nüüd avama. Ta usub, et praegu on janu just live-poole järele, mida on Telliskivi kandis üleval hoidnud Sveta baar, Erinevate Tubade Klubi ja Kivi Paber Käärid, mis proovivad oma pinnale tuua aina rohkem elusmuusikat.
"Me oleme lihtsalt veel üks, kes toob seda juurde. See on suur julgus ja seda julgust on vaja. Kui hästi läheb, siis äkki me tahame julgeda teha sarnaseid asju või vähemalt koostööd nende ümbritsevate live-kohtadega.
Varusk usub, et uude Terminali jõuavad ka need, kes ei taha plaate osta või pole otseselt muusikahuvilised. "See on ka tavalisele baarikülastajale midagi teistsugust, sest siin on täiesti teine atmosfäär ja sisu, mis nii muusika helilises kui ka visuaalses mõttes tekitab uue kogemuse. Eriti kui keegi on laval."
Tema sõnul on see aegunud postsovetlik arusaam, et kõik kohad, mis on sarnased ja üksteisele lähedal, on konkurendid. Pigem saab Telliskivi kontekstis rääkida sünergiast.
"Kui mitu ühesugust või sarnast kohta on koos, siis nad täiendavad üksteist. Kuna siin ümber on väga palju baare, siis inimesed saavad siia tulla kas või joomarallile [vt pub crawl – toim]."
Kuigi praegu pole Terminal saanud uutes ruumides ühtegi klienti veel teenindada, on Varusk praegu kõige uhkem selle üle, et meeskond selle taga julges sellise asja üldse ette võtta. "Ma pole ka reaktsiooni mõttes kuulnud midagi muud kui heakskiitu või vaimustust."
Uude Terminali aadressil Telliskivi 60/2 saab sisse 29. juunist, avamispidu lubab Varusk juuli alguses.