Valner Valme: üks ajastu plaadimüügis sai läbi
Striimimine ja kõrged rendihinnad lennutavad füüsiliste plaatide poode internetti, see on aja märk ja sel on oma head ja vead, leiab melomaan Valner Valme, kommenteerides kaupluse Lasering sulgemist.
Aprillis suleb uksed vanim senisäilinud plaadipood Eestis: kauplus Lasering. Ja see ei ole aprillinali. Üks epohh siinse plaadimüügi ajaloos on sellega lõppenud. Lasering ei ole alati olnud kõige kuumem ja popim muusikamüügikoht, aga on olnud järjepidevaim ja kujunenud tähtsaks märgiks siinses popkultuuris.
Lasering alustas täpselt 25 aastat tagasi, märtsis 1994 Tallinnas ja riiulites oli hakatuseks 300 eri nimetust CDsid. Laseringi kõrgajad olid 90ndate lõpus ja nullindate alul, avati uusi filiaale ja nullindate hakul töötas Tallinnas korraga viis Laseringi poodi.
90ndate teises pooles tähendas Lasering oma tollal esinduslikemas Narva maantee poes melomaani unistust: pakuti riiulite kaupa rikkalikku valikut kõigis žanres ning siinkirjutaja kui elektroonikahuviline võis leida oma kollektsiooni ka kõige obskuursemaid plaate ning avastada uusi artiste ajal, mil kogu info polnud veel internetis ning muusika ei olnud veel üldse internetis. Loomulikult polnud ma ainus, vaid nelja klientidele kuulamiseks välja pandud CD-mängija taha moodustusid sageli sabad inimestest, kes tahtsid enne võimalikku ostu muusikaga tutvuda. Kassetid hakkasid siis vaikselt kaduma, aga üks riiul leidus ka neile, vinüüle oli tollal veel näputäis.
Muidugi ei olnud plaadimüügi kõrgaegadel Lasering ainus punkt linnas, tooni andsid veel näiteks Shamrock ja Kosmos Control, edasi tekkisid juba Dancemix, Nailboard ja teised spetsialiseerunumad poed.
Siis saabus netipiraatlus, siis striimimine, sellepärast pole valik ja võimalused jäänud 21. sajandi edenedes samaks, aga Lasering on siiski Terminali kõrval olnud üks laiahaardelisemaid plaadipoode, pakkudes muusikat eri žanres ja formaatides.
Ega maailm ja muusika seisma jää, Tallinnas on ka mitmeid vinüülipoode, teise ringi kauplusi ja mingil määral müüvad nii CDsid kui vinüüle kaks peamist raamatupoeketti. Voogedastuse võidukäik on tähendanud plaadimüügi vähenemist maailmas, mitte kadu. Kuidas kellelegi, vinüül või CD, ent füüsilisel plaadil on tugevam mõju kui Spotify riiulisse asetatud albumil - ütleb siinkohal inimene, kes on nii veendunud CD-koguja kui kiindunud Spotify kasutaja.
Küll aga on tendents sellele, et ka füüsiliste plaatide müük on kolinud kallite rendihindade eest ja klientuuri kahanemise tõttu veebi ja sama teeb Lasering. Mis ei ole ju paha: kõik on netis leitav, teed paar klikki, saadetakse kaup koju ja see kõik on üpris mugav. Kuid teenus ei asenda siiski mõnda maapealse poe eelist.
Kultuurikaupade valimine erineb tarbekaupade ostmisest. Plaadi- ja raamatukaupluste külastamine on omaette rituaal, mille juurde käib asjade oma silmaga nägemine, puhtalt väljapanekust saadav emotsionaalne teave, kohtumine teiste huvilistega ning asjatundlikud müüjad, kes oskavad nõu anda - ehk just need sotsiaalsed tahud on põhilised, mille kaotame netipoode kammides.
Samas muutuvad kadunud ilmingud mingil hetkel nii põnevaks, et mõni neist muutub nostalgiliseks meenutuseks, aga mõni tuleb täie vingaaliga tagasi, nii et eriliseks itkuks ei ole iial põhjust. Me oleme näinud juba kassettide ja vinüülide naasmist, mõni räägib makilintide uuest tulekust, CD pole veel aga piisavalt kadunud, et rajult tagasi tulla. Elu arengu juurde kuulub nähtuste kordumine ja beat goes on.
Allikas: ERR raadiouudised