59. Veneetsia biennaalil esindavad Eestit Norman, Razavi ja unustatud kunstnik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kristina Norman, Bita Razavi ja kuraator Corina Apostol
Kristina Norman, Bita Razavi ja kuraator Corina Apostol Autor/allikas: cca.ee

2022. aastal toimuval 59. Veneetsia kunstibiennaalil saab Eesti paviljonis näha Kristina Normani ja Bita Razavi näitust "Orhideliirium. Isu külluse järele" (kuraator Corina L. Apostol), mille lähtepunktiks on Emilie Rosalie Saali (1871-1954) akvarellid ja maalid troopilistest taimedest.

Näitusega pakuvad kunstnikud ajalooliste ja uute teoste koosmõjus välja mitmetahulise vaate koloniaalajaloo mõistmiseks ja probleemide üle arutlemiseks, teatas Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Eesti paviljoni näitus avatakse 2022. aasta aprillis Veneetsias, kus Eesti on kutsutud külla Hollandi ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaali peaalal Giardinis.

Näituse idee algpunktiks on umbes 300 pilti 20. sajandi alguses tegutsenud ja tänaseks unustatud Eesti kunstnikult Emilie Rosalie Saalilt, kes maalis troopilisi taimi Hollandile kuulunud Ida-India saartel, kus elas ja reisis koos abikaasa Andres Saaliga aastatel 1899-1920.

Saali isikust ja tema loost lähtuvalt loovad näitusele uued teosed kunstnikud Kristina Norman ja Bita Razavi, kes oma teostega esitavad praegu maailmas ja Eestis olulisi küsimusi poliitika, ühiskonna, kultuuri, soo, rahvusidentiteedi ja globaalsete protsesside teemadel.

Projekt peegeldab omavahel põimunud ajalugude, "võitjate" ja "kaotajate" suhteid ning nende mõistmise keerukust ja mitmetahulisust.

Kunstnike ja kuraatori tutvustus

Kristina Norman (1979) on Tallinnas elav kunstnik ja dokumentaalfilmide režissöör, kes oma teostes uurib rahvusidentiteedi, ühiskondliku mälu ja avaliku ruumi kokkupuutealasid. Normanile on see teine kord Veneetsia biennaalil osaleda, 2009. aastal esindas ta Eestit sooloprojektiga "Järelsõda".

Bita Razavi (1983) on Iraani juurtega kunstnik, kes jagab oma elu Helsingi linna- ja Eesti maakodu vahel. Tema looming keskendub igapäevasituatsioonide jälgimisele, mille põhjal teeb laiemaid järeldusi ümbritseva kultuuri ja ühiskonna kohta. Oma viimases projektis "Balti remondimuuseum" (2019) on ta uurinud eestlaste remonditegemise praktikaid.

Emilie Rosalie Saal (1871-1954) oli Tartus sündinud kunstnik, kes õppis tsaariaegses Peterburis kunsti ja reisis koos oma abikaasa Andres Saaliga toonastel Ida-India saartel. Selle aja jooksul valmisid sajad akvarellid ja maalid troopilistest taimedest ja viljadest. Tema töid hindasid kõrgelt teiste seas näiteks Hollandi Kuningliku botaanikaaia teadlased. 1926. aastal oli Saali teoste näitus Los Angelese Ajaloo, Teaduse ja Kunsti muuseumis.

Emilie Rosalie Saal "Michelia Campaca", ca 1910, uustrükk 1995 Autor/allikas: cca.ee

 

Corina Apostol (1984) on Tallinna Kunstihoone kuraator, kes on varasemalt töötanud pikemalt Bukarestis ja New Yorgis rahvusvaheliste projektidega, mille fookus on olnud peamiselt sotsiaalselt aktiivsel kunstil. Näiteks on Apostol raamatu "Making Another World Possible" (Routledge, 2019) üks toimetajaid ja rahvusvahelise kunstifestivali "Shelter" kuraator. 16. juulil avaneb Kunstihoone galeriis Corina Apostoli kureeritud näitus Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja loominguga.

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursile laekus tänavu 38 kunstiprojekti, mis on viimaste aastate rekord.

59. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni konkursi žürii moodustasid Berliini näitusemaja SAVVY Contemporary kunstiline juht Antonia Alampi, Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo, Chicago kunstiinstituudi moodsa ja kaasaegse kunsti kuraator Hendrik Folkerts, Berliini kunstikeskuse KW juhataja Krist Gruijthuijsen, KKEK-i nõukogu esindaja Sirje Helme, 2015. aastal Eestit Veneetsia biennaalil esindanud Jaanus Samma ja kultuuriministeeriumi esindaja Maria-Kristiina Soomre.

"Näituseprojekt "Orhideliirium. Isu külluse järele" viib meid üllatavasse ja sügavuti läbi uuritud maailma, mida raamib ainulaadne ja ühtlasi nii igapäevane lugu," põhjendas žürii liige Antonia Alampi otsust.

Eesti näitus toimub 2022. aastal erandina 59. Veneetsia kunstibiennaali südames, Giardini näitusealal. Alates 1997. aastast erinevatel pindadel üle Veneetsia linna tegutsenud Eesti paviljoni kutsus oma ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaaliala südames külalisena näitust tegema Hollandi paviljoni korraldaja Mondriaani Fond. Hollandlased ise kolivad sel korral oma hoonest välja ning esitlevad oma näitust mujal linnaruumis.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: