Aivar Kulli ajalootund. Tuglase vaimsuse edasikandja August Eelmäe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

August Eelmäe 1995
August Eelmäe 1995 Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Meie seast äsja lahkunud kriitik ja kirjandusloolane August Eelmäe (28. oktoober 1931 – 7. detsember 2020) oli väliselt vaikne ja tagasihoidlik mees. Temast jäi maha vaid kolm suhteliselt õhukest artiklite kogumikku: "Lüürilist ja proosalist" (1981), "Kõned & kirjatööd" (2006) ning "Eluvõla kandmise raske kohus" (2012), kusjuures nii mõnedki kirjatööd rändasid läbi mitme kogumiku.

Ometi oli tema tegelik elutöö niivõrd rikkalik, et seda polegi lihtne ühes artiklis kokku võtta.1 Püüan järgnevalt esitada eeskätt isiklikumat laadi mälestuskilde.

Majesteetlik majaisand

Sain August Eelmäega tuttavaks 1980. aastate esimesel poolel tegutsenud ajakirja Noorus kirjandusklubi kaudu. Friedebert Tuglase majamuuseumi (praegu Underi ja Tuglase kirjanduskeskus) juhatajana oli ta tollastele noortele autoritele heaks teejuhiks eesti kirjandusklassika varasalvede juurde; mäletan külaskäike Väikese Illimari tänavale Tuglase majja kui vägagi inspireerivaid palverännakuid. Tuglase hiiglaslik raamatukogu  sealhulgas paljude meie kirjanike teoste täiskomplektid andis aimu eesti kirjanduse tegelikest rikkustest.

Hiljem puutusin August Eelmäega kokku paljudel Kirjanike Liidu üritustel, minu jaoks olid need alati oodatud kokkusaamised, kus sai läbi arutatud lugematu hulk meie kirjandusloo küsimusi.

Kui August Eelmäe surmateadet kuuldes meenutasime teda koos Mehis Heinsaarega, kolmekordse Tuglase novelliauhinna laureaadiga, siis  toonitas temagi Eelmäe kui auhinnatseremooniate korraldaja, koduselt külalislahke majaisanda soliidsust ja samas mõnusat seltskondlikkust, muuseas ka kvaliteetkonjakit.

Üle kolme aastakümne tegutses August Eelmäe Tuglase novelliauhinna žüriis ja koostas võidutöödest mitu raamatut (1976, 1981, 1986), neis võib näha praeguste iga-aastaste (alates 2018) kogumike "Eesti novell" eelkäijaid.

Vennad August ja Lembit

Kui rääkisin August Eelmäele oma kavatsusest kirjutada raamat tema kuulsast vanemast vennast, näitleja Lembit Eelmäest (1927-2009), siis julgustas ta mind igati seda kavatsust teoks tegema.

Raamatu kirjutamise käigus pärisin temalt, kas ta veel enne Jaan Toominga tipplavastusi uskus, et vend Lembitus on peidus midagi olulist ja see võib kord veel plahvatuslikult avaneda. Ta vastas: "Jah, ma ebamääraselt aimasin ja ootasin. Teades nii tema (nagu üldse meie suguvõsa) aeglast ettevõtlikkust, pikatoimelisust, ei olnud see, mis sündis, päriselt ootamatu."

Ning kui küsisin, kuidas kirjandusteadlane hindab Jaan Toominga rolli eesti kirjandusklassikale uue elu sissepuhumisel, sai vastus selline: "Seda rolli on tõesti raske ülehinnata. See oli kui taeva kingitus! Õigel ajal ja õiges kohas. Viljakas pinnas oli olemas ja ootamas. Ärgem kurtkem, et see vapustav puhang võinuks pikemalt kesta! Ilmutuse võim ja vägi ei saa kesta raugematuna, sest siis poleks ta enam ilmutus."2

Karm kriitik

Nooremas põlves oli August Eelmäe sõnakas ja küllalt karm kriitik, polnud sugugi ime, kui ta pani arvustusele pealkirjaks näiteks "Kassikuld kiirgab petlikult" või siis lihtsalt "Kimp keskpäraseid uudisjutte".3

Noorluuletaja Rudolf Rimmeli (1937-2003) teise värsiraamatu kohta aga avaldas ta säärast arvamust: "Milline on tema värsside kunstiline tase? Võtab nõutuks, sest m i d a siin õigupoolest analüüsida. L u u l e t on kõnealuses raamatus vähe, häbematult vähe." Samas märgib kriitik, et "R. Rimmeli mulluste kirjanduslike kohtumiste ja ringreiside arv (44) oli rekordiline."4 Vahest võiks mõne tänasegi sõbramehekriitikast innustatud väsimatult sekeldava ja pretensioonika autori kohta öelda midagi üsna samasugust?

Ent mäletan teisalt et Nooruse klubi aegadel olid ajakirja kirjandustoimetaja Rimmeli ja tema kunagise terava kriitiku, klubi juhendaja suhted küll igati kollegiaalsed; August Eelmäe avaldas kolme ja poole aasta jooksul igas Nooruse numbris oma rubriiki "Märkmikuleht", hoides aina fookuses meie klassikuid. Oma sünnipäevakirjutises aga kasutas Rimmel Eelmäe kohta omadussõnu: kohusetruu, kompetentne, asjalik, otsekohene, kontaktne, punktuaalne.5

Tartu kirjanik Riina Dmohovski-Peterhoff kinkis mulle kord oma raamatu "Daamide valik" (autori varjunimi Peeter R. Hoff) koos järgneva pühendusega:

 "Veel pole toibun'd sellest paugust,
mis andis mulle Eelmäe, August,
kes luges mu novelle. Loodan ent,
et oled pisut leebem retsensent."

Samas oli August Eelmäe juba oma 30. eluaastates sedavõrd hinnatud kirjandusuurija, et tema hooleks jäeti suures viieköitelises "Eesti kirjanduse ajaloos" mitmed olulised ja komplitseeritud peatükid (nt üldpilt 1920. aastatest). Tõsi küll, ideoloogiline surve oli tollal niivõrd tugev, et ühes hilisemas intervjuus on Eelmäe koguni öelnud: "Oma tulemusi ei tihka meenutada. Eriti neljanda köite esimese raamatu esimest peatükki, mille autorina ma figureerin, kuid mida ma siiski omaks ei tunnista."6

Eelmäe kui kriitiku paradoksiks võiks ehk nimetada asjaolu, et ta vanemas põlves, loobudes küll päevakriitikast, muutus tasapisi üha leebemaks ja emotsionaalsemaks (tavaliselt on kriitik just nooruses ülevoolavam), eriti tema artiklid trotslikust prosaistist Jaan Oksast ja iseäralikust erakust Kusta Toomist on kirja pandud suure empaatiaga. Sageli poolhulluna serveeritud Jaan Oks ning eriti võsarüütliks, "koopaelanikuks" ja grafomaaniks kuulutatud Kusta Toom omandasid tänu August Eelmäele uue inimliku näo. Siin on uurija tavapärastest kirjandusloolistest hierarhiatest-käsulaudadest väljunud ja tõusnud otsekui kuhugi kõrgemale tasandile, jõudes ainukordsete inimnatuuride eripära avamiseni ning avanedes seejuures ise suurepärase psühholoogina ja ühtlasi ajastu jõujoonte täpse tabajana.

Ja selliseid muljetavaldavaid, reljeefseid kirjanikuportreid on ta loonud veel terve rea: Valmar Adams, Betti Alver, Artur Adson, Aino Kallas, Einar Maasik, Mait Metsanurk, Ralf Parve, Marie Under; huviväärseks on osutunud koguni skandaalne harrastuskirjanik Richard Kullerkupp. Uurija on suutnud paindlikult ja tasakaalukalt kirjutada ka Johannes Vares Barbarusest.7

Kui ilmus minu raamat Lembit Eelmäest (2011), tuli August Eelmäelt kiri, kõige südamlikum vastukaja, mis on minu kirjatöödele kunagi osaks saanud.

Tuglase monograafia

Meil on olemas Tuglase lühimonograafia Nigol Andresenilt (1968), ka Ants Orase "Kriitiline etüüd" Tuglase ilukirjanduslikust loomingust (1997). Suurepärase, hämmastavalt uudse sissevaate Tuglase loomingusse pakub Jaan Unduski koostatud ja kommenteeritud kogumik, Tuglase "Valitud proosat" (2009).

Ent oma arvukates artiklites on Tuglast isiklikult tundnud August Eelmäe pakkunud neile käsitlustele rohkesti asendamatut lisamaterjali.8 Nii et kui tema mitukümmend kirjutist (ka brošüür "Friedebert Tuglas. Kultuurilooline essee", 1986, 40 lk), samuti mitmete Tuglase (sealhulgas Elo Tuglase) teoste saatesõnade-kommentaaride paremik kokku koguda, saaks siit vististi sünteesida veel ühe päris korraliku monograafia. Vähemasti minu vaimusilmas on selline kujutluslik monograafia täiesti olemas.

1 Aastal 2009 tegin temast artikli Vikipeediasse.
 2 Aivar Kull, "Lembit Eelmäe. Näitlejaraamat", Ilmamaa, Tartu 2011, lk 34 ja 51
 3 August Eelmäe, "Kassikuld kiirgab petlikult" [Ellinor Rängel, "Õnne jahil"] Looming 1961/9, lk 1436-38; "Kimp keskpäraseid uudisjutte" [Tõnis Lehtmets, "Kohtumine vanaema aias"] Õhtuleht 10. august 1966
 4 August Eelmäe, "Kisub kangesti vete poole" [Rudolf Rimmel, "Lüüriline miilits ja kolmteist huligaansust"] – Keel ja Kirjandus 1965/4, lk 242-243
 5 Rudolf Rimmel, "Märkmikuleht" [August Eelmäe 50] – Noorus 1981/10, lk 15
 6 "Tuglase tule hoidja: kiriusutelu August Eelmäega". Küsitles Piret Viires – Keel ja Kirjandus 2001/10, lk 726
 7 August Eelmäe, "Eluvõla kandmise raske kohus" – Looming 2007/10, lk 1522-1538; ka samanimelises raamatus, 2012, lk 35-66; kirjatükk pälvis 2008 Kultuurkapitali aastapreemia (artikliauhind).
 8 Üksainus näide olulisest teemapüstitusest: "Ääremärkusi teemal Tuglas ja poliitika" – saatesõna teosele: Friedebert Tuglas, Kogutud teosed, 9. köide (Kriitika V; Kriitika VI), Tallinn 2001, lk 369-387

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: