Näituse eesmärk on kunsti kaudu kombata tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire. Käsitletavad valdkonnad võib tinglikult jagada kaheks: sisekosmos, mis hõlmab inimese sees toimuvat, ning väliskosmos ehk kõik, mis jääb väljapoole meid endid. Näitus on üles ehitatud kui rännak läbi mõlema sfääri.

Kuraatorid on geeniteadlane Tõnu Esko ja materjaliteadlane Kaija Põhako-Esko. Tõnu, kes töötab Tartu Ülikooli genoomika instituudis inimesegenoomika professori ja asedirektorina, on pälvinud inimgenoomi uuringute eest Eesti noore teadlase preemia ja Eesti teaduspreemia. Kaija on hetkel Marie Sklodowska-Curie stipendiaat ja töötab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis materjalitehnoloogia teadurina. Näitus ühendab kunsti, teadust ja ulmekirjandust. Kuraatorite, teiste kaasatud teadlaste ja ulmekirjanike kommentaarid aitavad käsitletavaid teemasid avada kogu spektri ulatuses – reaalsusest pööraseimate fantaasiateni.

"Teadus ja tehnika arenevad kiiremini kui kunagi varem. Seega saab järjest olulisemaks küsimus, kas kõik, mis on võimalik, peaks olema ka lubatud. Biotehnoloogiad kompavad üha enam inimvõimete ja inimlikkuse piire. Aga kes on inimene? Kas geneetiliselt muundatud ja masinatega varustatud küborg mahub sellesse definitsiooni?" avas Kaija Põhako-Esko näitusel käsitletavat teemavalikut. "Geneetika põhiküsimusi on, kas haigusi saab inimkonnast täielikult välja ravida ja millise hinnaga. Kuhu võiks meid viia suunatud evolutsioon? Kas surematus on saavutatav?" täiendas Tõnu Esko teemavalikut.

Teadlastepaari sõnul on nii kunst kui ka kirjandus neile inspiratsiooniks teaduse tegemisel – aastakümneid tagasi kirjutatud ulme on tänane reaalsus. Näitust kureerides on nende eesmärgiks kunsti ja teadust kui esmapilgul väga erinevaid valdkondi teineteisele lähendada ning näidata, et kunst aitab keerukaid teadustulemusi lihtsalt selgitada. Lisaks võib öelda, et kunst on teadusest ajas alati sammu võrra ees: eetilised dilemmad, milleni teadus jõuab täna või alles homme, kui tehnilised piirid seda lubavad, on kunstis juba ammu eelnevalt põhjalikult käsitletud.

Näitusel osalevad nii noorema põlvkonna kunstnikud kui ka klassikud, kes omal moel kuraatorite püstitatud teemasid avavad. Suvenäituse üheks osaks on raamatukogu valitud ulmekirjandusteostega. Lisaks on näitusel esindatud kuraatorite teadustööalased installatsioonid ja videod. Plaanis on korraldada ka vestlusõhtuid teadlaste, ulmekirjanike ja kunstnike osalusel.

Voronja galerii alustas Peipsiveerel näitustega 2014. aastal. Alates 2016. aastast korraldab galerii Tartus korternäituseid ning alates 2018. aastast korternäituste sarja "Lätted", mis toimus Eesti erinevates paikades, tuntud ja armastatud kunstnike sünnikodudes. 2020. aastal paigaldati Voronja aeda esimesed skuptuurid, et arendada territooriumil välja aastaringselt toimiv skulptuuride park.

Kaheksanda hooaja näitust "Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme." saab Peipsiveerel asuvas galeriis näha augusti lõpuni.