Selgita lühidalt, millest sinu film "Murust" räägib?

Film "Murust" räägib eeskätt ikkagi inimestest ja erinevatest vaadetest elule, seejärel alles murust. Seetõttu ei näe me ka filmis nii tohutult muruniitmist. Seejuures oli mulle oluline soe ja mõistev lähenemine nii niitmisele kui ka mitteniitmisele. Ma ei otsinud väga suurt vastandust erinevate tegelaste vahel, mis tihti filmidramaturgia ülesehitamiseks oluline. 

Miks otsustasid sellise teema kasuks? Kuidas selle teemani jõudsid?

Filmi teemani jõudsin läbi meedia, tundus, et 2019. aastat iseloomustas ühe teemana arutelu muruniitmise üle. Sestap tundus, et tegemist on tõelise Eesti looga, kus kõigil oma seisukoht ja arvamus olemas, eeskätt selles osas, kui palju niita. 

Filmis näeme selgelt kahte vastaspoolust ehk muruniitmise pooldajad ja neid, kes eelistavad pigem mitte niita. Kas need kaks vastandit mängisid sulle end kohe kätte ja kuidas sa need inimesed leidsid?

Tegelaste leidmisega olin alguses hädas, mul oli väga selge ettekujutus, millised nad võiksid olla ja otsisin alguses väga äärmuslikke karaktereid. Alles hiljem sain aru ja mulle väga meeldis, et tegelased oma kontseptsiooni peale ei surunud.

Mõlemal poolel oli oma vaikne sisekosmos, mida oli tore jälgida. Mõlemad maailmad avanesid väikestes detailides ja nende avamisega suuri probleeme ei tekkinud, kõik suhtusid väga sõbralikult ja klapp tekkis kenasti.

Räägi veidi ka enda filmi valmimisest. Kui palju aega pidid nende inimeste juures veetma ja kas oli keeruline leida seda n-ö filmiks vaja minevat võtit?

Filmi võtme leidmine ei olnud keeruline, olin selle ikkagi läbi mõelnud ja natuke kulus aega, et operaator samale lainele saada. Veidi on eeskuju võetud Ulrich Seidli n-ö absurdse koega filmidest, aga tema on oma tegelastega märksa kurjem, mind kõnetas selle filmi juures soojem pool.

Kuigi tahan üldiselt veeta tegelastega palju aega koos, siis sel korral kujunes nii, et üsna kiirelt sai selgeks, mida oleks vaja kätte saada ja nii ka üldjoontes läks. Muruniitmist on küll filmitud tundide kaupa, nii et sellest võib veel eraldi dokisarja teha.

Millega sa loominguliselt praegu veel tegeled? Kas sul oli ka mõni teine projekt tootmises?

Pooleli on mitu projekti, mitmed arendamisel. Konkreetselt lõpetan ja kohe peaks välja tulema minu täispika mängufilmi debüüt "Sandra saab tööd". Lisaks on käimas täispika dokumentaalfilmi "Machina Faust" võtted, film on Eesti-Taani jazzmuusikust ja heliloojast Maria Faustist. 

Filmimuusika on loonud Kostja Tsõbulevski. Kuidas kulges koostöö temaga?

Kostja Tsõbulevskiga koostöö oli igati tore ja muusika minu jaoks igati õnnestunud. Algselt oli muusikat plaanitud rohkem, aga jäi ikkagi ainult lõpulugu, tundus, et niitmis- ja loodushelid on kõnekamad ja lähevad filmi minimalistliku stiiliga hästi kokku. Helilooja oli selles osas ka väga mõistev.

Kellele võiks sinu arvates "Murust" sobida? Kes võiks olla potentsiaalne vaataja?

Filmi "Murust" võivad vaadata kõik, kes on kunagi muru niitnud või omavad selles suhtes oma arvamust. Mingeid piire ma ei paneks.

Ühelt poolt tegeleb "Murust" väga otseselt ühe probleemiga ja avab inimeste elusid, aga teisalt oled lähenenud teemale ka kunstiliselt ja üsna vaba käega. Kuidas tekkis tasakaal nende kahe lähenemise vahel?

Tasakaal muru teema ja inimeste elude avamise vahel sündis filmi protsessi käigus ja osade sündmuste osas mul mingit eelinfot ei olnud, nii et nagu ikka dokfilmi puhul on mängus ka juhus.

Eks hea dokfilm sünnibki nii, et sul on mingi plaan, aga sellele peavad juurde tulema ka reaalsed sündmused, mis seda plaani aitavad üles ehitada. Selle filmi puhul ma kindlasti tahaks tänada suurepäraseid peategelasi, kes mind oma ellu lubasid, veelkord suur tänu!