Üks oluline erinevus võrreldes eelmise aastaga, millest rääkis Pärnumaa Keskraamatukogu direktor Heinike Sinijärv, on raamatukappide tulek raamatukogudesse. Pärnus on need tema kinnitusel väga menukad: raamatukapi 23 sahtlist kaks kolmandikku või rohkem on pidevalt hõivatud.

Kontaktivaba laenutamine ei ole aga raamatukappide kasutajate peamine eesmärk. "Väga paljud neist, kes paluvad raamatukappi panna raamatud, tahavad tegelikult raamatuid kätte saada sel ajal, kui raamatukogud on kinni," rääkis Sinijärv. Raamatukappidest on võimalik tellitud raamatuid kätte saada iga päev ja ööpäevaringselt.

Tartlased on hakanud rohkem kasutama raamatukogude e-kataloogi Ester. "Selle aasta iseloomulik joon oli, et veebitellimuste hulk Minu Ester kataloogi kaudu oli kasvutrendis aasta lõpuni. Mõned lugejad leidsid uue kanali," rääkis Tartu linnaraamatukogu teenindusjuht Merike Karolin.

Pärnumaal nägi Sinijärv sarnast suundumust. "Hästi paljud inimesed reserveerivad raamatuid. Kevadel, kui raamatukogud olid kinni ja hakkasime kontaktivabalt laenutama, pidid inimesed ise reserveerima. Ning see tendents toimub siiamaani"

Tallinna keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU lugejate ja laenutuste arv kasvas eelmise aastaga kolmekordselt, kui pea 40 000 laenutusest sai 111 000, ning pea 6000 lugejat kasvas ligi 19 000 inimeseni. Kuigi ELLU laenutuste arv oli suurim eriolukorra ajal aprillis, oli ELLU-s juunist detsembrini laenutusi üle 50 000, mis on rohkem kui 2019. aastal kokku.

Rahva Raamatu turundusjuht Kersti Küla rääkis, et ka raamatupoes tõusis veebipoe kasutamine kevadise eriolukorra ajal palju, kuid jäi eelnevast aastast kõrgemaks ka suvel ja sügisel. "Kindlasti avastasid osad kliendid enda jaoks uue võimaluse raamatuid e-poest osta, mida ka edaspidi kasutati".

Laenutusi veidi vähem kui eelmine aasta

Praegu teevad raamatukogud eelmise aasta kohta kokkuvõtteid. Üldiselt nägid nii Pärnu, Tartu, Tallinna kui Võrumaa keskraamatukogu laenutuste arvu vähenemist, kuid mitte väga suures mahus.

Tartu linnaraamatukogus taastus külastatus augustikuus. Aasta peale kokku oli laenutusi 14,5 protsenti vähem kui 2019. aastal. Arvestades kaht kinni oldud kuud ütles teenindusjuht, et see langus ei olnud suur.

Pärnumaa keskraamatukogus on külastuste arv samuti kiiresti taastunud. "Nüüd sügisekuudel me ei näe, et inimesed oleksid hakanud vähem raamatukogus käima. Meil isegi novembrikuus oli näiteks rohkem laenutusi kui 2019. aastal". Aasta peale tuli suurem osa laenutuste vähenemisest perioodist, kus raamatukogu suletud oli.

Võrumaa keskraamatukogu direktor Inga Kuljus ütles aga, et nende raamatukogus oli külastuste arv siiski ka sügisel väiksem kui muidu. "Vähem külastati ja vähem võeti raamatuid. Eks kartus oli," arvas ta.

Eriolukorra algus 13. märtsil oli Tartu linnaraamatukogu jaoks Karolini sõnul aga kiire: "Tol päeval külastas meid rekordarv inimesi ja tehti üle 11 000 laenutuse ja pikenduse, mis on kindlasti päeva rekord meie majas".

Rahva Raamat müüs eelmisel aastal raamatuid samas mahus üle-eelmisega, millele aitas palju kaasa veebipood, sest jaemüügis jäi kliente vähemaks. "Eriti hea meel on tõdeda, et suutsime kasvatada eestikeelsete raamatute müüki," lisas Kersti Küla.