Kirjanduspreemia nominent Meelis Friedenthal: oma lugudes otsin teatavat imelisuse tunnet ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: kuvatõmmis

Möödunud nädalal kuulutati välja kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate nominendid, nende hulgas proosa kategoorias Meelis Friedenthali lugude kogumikuga "Kõik äratatakse ellu". Kirjaniku enda sõnul on kogumikus metafüüsilised lood, milles on otsitud teatavat imelisuse tunnet.

"Tegemist on jutukogumikuga, kuhu mul on kogutud kokku jutud teemapõhiselt ja see teema on võib-olla kõige laiemas mõttes metafüüsika," rääkis Friedenthal. "See võib tähendada otsapidi abstraktseid küsimusi, aga iseenesest on siin ka lugusid teemadest, mis võib-olla otseselt ei tundu sinna juurde kuuluvat. Näiteks lood inglitest, deemonitest, surmast, ülestõusmisest. Need moodustavad minu jaoks teatava terviku, mis algab loomismüüdist ja lõpeb apokalüptika ja surevate ülestõusmisega."

"Võib-olla üks põhimõte nende lugude juures on see, et ma olen püüdnud jälgida, et siin oleks teatav selline imelisuse tunne, mida ma olen ka siin lugudes otsinud," ütles kirjanik ja lisas, et imelisus ei esine ainult ulme- või fantaasiakirjanduses, vaid seda võib leida tegelikult ka nii-öelda realistlikes tekstides.

Friedenthal toob oma lugudesse sisse ka ajaloolisi elemente. "Need tekstid on sündinud üsna pika aja jooksul ja väga sageli on nende kirjutamise ajendiks olnud mingisugune üsna selge idee või sündmus, tihtipeale ajalooline sündmus või ajaloolise sündmuse kirjeldus mõnes dokumendis," ütles ta.

Lugude juurde otsis Friedenthal embleeme. "Need ka omamoodi üritavad lugusid kommenteerida. Tihti ei ole need väga otseseks illustratsiooniks, aga pigem dialoogipartneriks."

Friedenthal arutles, et tihti on juttude kirjutamine kergem ja kiiremini kulgev, kui romaani kirjutamine. "Juttu saab kirjutada kohe hea meelega. See läheb ja saab valmis ja ongi olemas," ütles ta. "Ja teine asi on see, et muidugi saab mingisuguseid teatavaid ided läbi katsetada juttudega palju paremini. Saab jutu võtta, uurida mingisugust probleemi, kirjutada mingisugusest ideest ja vaadata, mis välja tuleb. Mõnikord tuleb välja, mõnikord ei tule, siis saab selle kõrvale jätta ja loobuda sellest loost. Romaaniga on teistmoodi. Seal võib ju mingit teemat katsetada, aga kui avastad, et see justkui ei lähe, siis tuleb tagasi kerida ja hakata jälle uut asja otsima, see on teistsugune."

Ta lisas, et tänapäevase kiire ja toimeka elurütmiga sobib juttude kirjutamine rohkem. "Romaani kirjutamine nõuab aega ja süvenemist ning seda on erinevatel asjaoludel keeruline saada. Kogu aeg asjad tulevad vahele ja mõte katkeb ja see on halb, kui sooviks on kirjutada romaan. Vahel ei jäägi midagi muud üle, tulebki siis lugusid kirjutada."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: