Tõnis Saadoja baltisaksa portreekunstist: kõige aegadeülesemalt mõjuvad just lapsed
Kumu tähistab kolmapäeval oma 15. sünnipäeva uue ekspositsiooniga, kus on kunsti aastast 1700–1945 ja kuhu kuulub ka Tõnis Saadoja ja Neeme Külma koostöös valminud installatsioon "Puri" baltisaksa portreede saalis. Ta märkis, et neid portreid vaadates võib kohati tajuda ka neil kujutatud inimeste isiksusi ning kõige aegadeülesemalt mõjuvad portreedel just lapsed.
Sõna "puri" tähendus on selles installatsioonis tinglik, rääkis Saadoja "Terevisioonis". "Muuseumilt tuli idee luua ülevaade baltisaksa portreekunstist ja teha seda pisut nihestatud võtmes, et selles oleks kaasaegne sekkumismoment."
Arhitektooni autor, installatsiooni abstraktse ruumi väljamõtleja on Neeme Külm. "Kuna Neeme on ise purjetaja, on tal selle purjemotiivi, liikumise motiivi, kulgemisega tunnetuslik suhe. Liikumisele vastandina oleme mõelnud staatilist, klassikalist kabinetiinterjööri, kuningliku keskkonna, saksliku keskkonna kontrasti," selgitas Saadoja.
Suures plaanis ei teinud nad midagi väga ebakonventsionaalset, tõdes ta. "See, et pilte on palju ja pildid sisustavad terve interjööri, seda on olnud. See ei ole Eesti muuseumides ega interjöörides kuidagi tunnuslik, aga baltisaksa pärandit arvesse võttes tundus see vajalik võimendus, kontsentratsioon."
Installatsioonil on ka ajatelg – 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. Saadoja sõnul ei kulge see dokumentaalselt väga täpselt, aga suures plaanis on varasemad tööd installatsioonil vasakul ja hilisemad paremal.
Kuigi sarnasused fotoga on olemas, on klassikaline ajalooline portree midagi palju eksklusiivsemat ja spetsiifilisemat kui foto. "Need kõik on staatuse märk, enamasti tellimusel maalitud teosed. Psühholoogilisem ja vabam moment tekib alles purje paremal tiival, kui kunstniku ülesanded muutuvad."
Saadoja tõi välja, et neis portreedes on palju näha klassikalist maalikunsti võttestikku, millest fotograafia alustas ja üle võttis. "See, millega tegeleb foto täna ja millega tegeleb maal täna, on mõlemad sellest areaalist. See oli mingis mõttes väga lihtne aeg."
Ta lisas, et nad said valida teosed, mis on piisavalt ajastutruud ja omas ajas näitlikud ning pigem psühholoogiliselt mõjusamad. "Kui me vaatame neid portreesid, neid nägusid, siis mulle tundub, et tajume kohati neid isiksusi seal." Lapsed mõjuvad kõige aegadeülesemana, lisas Saadoja.
Tema enda jaoks on kontseptuaalselt, kunstiajalooliselt kõige kõnekam portree koerast, kuna see tekitab kogu installatsiooni väikese nihestuse.
"Aga see näitab ka seda, et sel hetkel see kunsti fookus hakkas muutuma elulisemaks ja kunstnik hakkas tegelema rohkem naturalistlikumate teemadega," selgitas Saadoja.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Katrin Viirpalu
Allikas: "Terevisioon"