Ilmar Tomusk: eesti keel on hästi hoitud, kaitstud ja hooldatud

Foto: Priit Mürk/ERR

"Vikerhommikus" oli emakeelepäeva järel ja e-etteütluse eel külas keeleameti peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk, kes rääkis eesti keele tervisest. Ta märkis, et keele elujõudu ei näita üldsegi ainult see, kui palju on selle kõnelejaid, vaid näiteks see, kas selles keeles kirjutatakse ja õpitakse. Eesti keelega on selles osas hästi ja ka korraldusliku poole pealt on eesti keel tema hinnangul hästi hoitud, kaitstud ja hooldatud.

Tomusk märkis, et nii nagu inimeste puhul saab ka keele puhul rääkida keele tervisest – kas keel on elujõuline või on ta põdurakene.

"Nii nagu inimese puhul on terve hulk mõõdetavaid näitajaid – me teeme vereanalüüsi ja saame teada, milline on kolesterool, veresuhkur jm –, on tegelikult ka keele puhul palju täiesti mõõdetavaid asju," märkis ta. Ta lisas, et keele puhul ei olegi kõige olulisem suurus ehk see, kui palju on selle kõnelejaid.

"Kui me vaatame ainult seda ja võrdleme ennast hiina, inglise või hispaania keelega, siis meile tundub, et me oleme hästi väikesed. Aga nagu inimese puhul – hästi suur inimene ei pruugi olla hästi terve inimene. Me oleme hästi väikesed ja sitked."

Keele tervise puhul on oluline see, kas seda keelt kõneldakse, aga ka see, kas seda keelt kirjutatakse, tõi Tomusk välja. "Umbes pooltel keeltel puudub kirjakeel. Meil aga on see olemas ja arenenud."

Kui inimeste tervise puhul on hästi oluline, kas olemas on toimiv meditsiinisüsteem, apteegid ja kiirabi, siis keele puhul saab tervist hinnata ka selle järgi, kas olemas on korralikud keelekorraldusvahendid ja keelekiirabi. "Selle poolest on eesti keel väga arenenud."

Tomusk tõi välja, et iga kord, kui mõni sõna tekitab peavalu, sa ei tea, kuidas seda kirjutada või mida see tähendab, siis helistad eesti keele instituudi keelenõuandesse või kas või südaöösel kirjutad neile ja nad vastavad sulle.

"Eesti keel on korraldusliku poole pealt hästi hoitud, kaitstud ja hooldatud. Kui inimeste puhul räägime sellest, kas inimene tohib teha seda, mis talle pähe tuleb või on asi seadustega kuidagi reguleeritud, siis keele puhul on samamoodi," märkis ta.

"Kas iga mees võib kirjutada nii kuidas tal pähe tuleb või on olemas keelenorm? Eesti keele puhul on keelenorm olemas. Ta ei ole kohustuslik, aga teatud valdkondades on ja see annab üldkirjakeelele tema elujõu," lisas Tomusk.

Aga keele puhul on veel mitmeid asju, mis näitavad tema elujõudu. "Näiteks see, kas selles keeles saab õppida lasteaias, põhikoolis, gümnaasiumis, ülikoolis," nimetas Tomusk.

"Kas selles keeles saab kirjutada doktoritöid, kas selles keeles kirjutatakse lasteraamatuid. Enamustes maailma keeltes ei kirjutata lasteraamatuid. Me oleme ikka väga heas olukorras."

Tomusk märkis, et kõige tähtsam on, et lapsed loeksid ja tõdes ka, et inglise keel tungib peale, aga mitte ainult Eestis, vaid ka näiteks Hispaanias, Saksamaal ja paljudes väga suurte keeltega riikides.

"Elu on selline. Nii nagu mingil hetkel valitses teaduses ladina keel, nii valitseb teaduses ja kõrghariduses praegu inglise keel ja me tegelikult ei oska ette näha, milline on see järgmine keel, mis majanduse tõttu 50–100 aasta pärast hakkab domineerima," märkis ta.

"Nad ütlevad, et see ei pruugi olla inglise keel, see võib olla mingi muu keel. See võib olla näiteks mandariinikeel. See keeleline surve käib majandusega kaasas," tõdes Tomusk.

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueerisid Erle Loonurm ja Janek Luts

Allikas: "Vikerhommik"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: