Keelesäuts. Teine maailmasõda või teine maailmasõda?
Etteütlusele eelneval nädalal jagab Vikerraadios keelevihjeid Instagrami suunamudija @oigekirjagurmaan, kes tutvustab levinumaid keelevigu ja aitab paremini valmistuda kirjutamiseks. Seekordne soovitus tuletab meelde ajaloosündmuste õigekirja.
2012. aastal tekitas vaidlusi Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus kirjutada ajaloosündmused väikese tähega, välja arvatud neis sisalduvad nimed. Seda seetõttu, et ajaloosündmused on olemuselt nimetused, ja nimetused – need on eesti keeles väikese algustähega.
Nõnda on soovitus kirjutada teine maailmasõda, põhjasõda, külm sõda ja vabadussõda väikese algustähega. Aga kohanimed on ikka suure tähega. Tartu rahu. Mahtra sõda ja Prantsuse revolutsioon.
Olgu täpsustatud, et Emakeele Seltsi keeletoimkond otsustas lõpuks aktsepteerida ka harjumuspärast viisi kirjutada ajaloosündmused esisuurtähega
Seega põhireegel näeb ette kirjutada teine maailmasõda väikese tähega, kuid ka suure algustähega kirjutamist ei loeta otseselt õigekirjaveaks.
"Keelesäuts" on Vikeraadio eetris 8.–15. märtsini kell 8.55.
PS. Nädala jooksul kõlavates keelesäutsudes peitub ka spikker, mis päriselt abistab esmaspäeval, 15. märtsil kell 10.25 algava Vikerraadio e-etteütluse kirjutamisel.
Toimetaja: Kaspar Viilup