E-raamatute laenutusnõudlus on suurem kui kättesaadavus

E-lugerid poeletil.
E-lugerid poeletil. Autor/allikas: ERR

Piirangute tõttu tavalisest enam kodused inimesed loevad rohkem raamatuid, sealhulgas e-raamatuid. Põnevat e-raamatut ei pruugi aga saadaval olla.

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU pakub e-raamatuid kõigile, mitte ainult tallinlastele. Siiski ei ole valik sama lai kui paberraamatute oma ja huvitav teos võib olla välja laenutatud.

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu spetsialist Andrea Ruud selgitas ERR-ile, et litsentsid on kulukad.

E-raamatute litsentsid kehtivad kümme laenutuskorda, ehk siis kui kümme inimest on raamatu laenanud, siis on litsents ära kasutatud. Lisaks sellele on e-raamatukogus igal litsentsil viis üheaegset lugejat ehk üheagsete lugejate arv on samamoodi piiratud.

"Nii et kui me oleme ostnud viis litsentsi, siis raamatut saab korraga lugeda 25 inimest," ütles Ruud.

Kultuuriministeerium toetab keskraamatukogu 73 000 euroga aasta esimesel poolel, et saaks e-raamatuid juurde osta. See aga ei paku lahendust murele, et kõikidest raamatutest lihtsalt ei ole digiversiooni.

E-raamatute kirjastuse Eesti Digiraamatute Keskuse tegevjuht Ain Lausmaa selgitas, et kui aastas ilmub Eestis 2000 raamatut, siis 1000 neist saavad allalaaditavateks.

E-raamatuks reeglina ei tehta käsiraamatuid, luuleraamatuid.

Kui äsja ilmuvatest raamatutest tehakse ka digiversioon, siis vanade raamatute puhul võib olla keeruline kirjastustel saada õigusi e-raamatu välja andmiseks. Osade autorite loomingut ei saa üldse e-lugerist lugeda.

Lausmaa lisas, et raamatukogudest on ehk isegi tähtsamad tasulised teenused, mis on oma loomult nagu voogedastusplatvormid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: