Ülevaade. 14 veebiplatvormi, kust vaadata filme ajal, kui kinod on suletud
Tartu Elektriteatri eestvedaja Andres Kauts ja filmikriitik Mart Noorkõiv tegid saates "Delta" ülevaate veebiplatvormidest, kust vaadata filme ajal, kui kinod on suletud ning andsid ka mõned konkreetsed filmisoovitused.
Kauts ja Noorkõiv märkisid, et kohti, kust filme leiab, on praegu päris palju, nii tasulisi kui ka tasuta, ja kui uusi filme kinos vaadata ei saa, siis võikski keskenduda kodus asjadele, mis on jäänud varasemast ajast vaatamata.
Lisaks sellele, et platvormil Netikino on väga kirev valik Eesti filmiklassikat ja ka uuemaid asju, teevad nad seal ka sageli eriprogramme, rääkis Kauts. "Tristan Priimägi avaldas hiljuti raamatu "101 Eesti filmi" ja suur osa neist filmidest on Netikinos saadaval. Praegu on näiteks Netikinos ka Rein Raamatu eriprogramm koostöös Eesti animatsiooni liiduga."
Filmisoovitus Netikinost: "Põrgupõhja uus vanapagan" (1964)
Väikelevitajate loodud keskkonnas Videolink on aga suur valik väärtfilme, kust leiab tihti filme, mis on viimastel aastatel ka Elektriteatris, Sõpruses või Artises linastunud.
Filmisoovitus Videolinkist: "Järgmine ring" (2020)
PÖFF-i veebikino on Pimedate Ööde filmifestivali hiljuti avatud keskkond, kust on võimalik vaadata festivalil linastunud filme.
"Seal on õnneks valik suhteliselt lihtne, kuna seal ei ole palju filme. Aga on filmid, mis on olnud PÖFF-il või mõnel PÖFF-i alamfestivalil ja PÖFF-i maitset võib usaldada," märkis Kauts.
Noorkõiv tõi välja, et kuivõrd hiljuti tuli uudis, et Haapsalu õudus‑ ja fantaasiafilmide festival HÕFF lükkub edasi, saab praegu PÖFF-i veebikino abil ootusaega lühendada, sest seal on praegu vaatamiseks üleval ka parimad palad eelmistelt HÕFF-idelt.
Inglismaal kureeritud väärtfilmide voogedastusplatvorm Mubi on pigem arenenud maitsele ja tuntud oma julgete programmivalikute poolest.
"Kui muudkui skrollid ja skrollid Netflixis ja ikka midagi ei leia, siis näiteks Mubi pakub kureeritud programmi, kus neil on suur arhiiv, aga nad ka iga päev tõstavad esile teatud filme ja sealt saab soovitusi," tõi Noorkõiv välja.
Apollo.tv on aga justkui teler läbi interneti, kus on ka saated ning filmid tehtud lihtsasti leitavaks ning sorteeritud.
"Seal on reklaamipausid ka, aga ma arvan, et kõik on harjunud Telia järelvaatamiste ja asjadega. Apollo pakub suhteliselt sama teenust, ei pea ühegi operaatoriga liituma, saab lihtsalt kuutasu eest näha praktiliselt kõiki kanaleid, mida Eestis näha saab," kirjeldas Noorkõiv.
Kui inimese maitse kipub kobarkino poole, siis pakub Viaplay enamasti Hollywoodi sisu, aga ka Eesti asju.
Kõige levinum kuutasuline voogedastuskeskkond Netflix on Kautsi ja Noorkõivu sõnul väga laia valikuga ja pigem kaldu Ameerika ja peavoolu poole.
Apple'i voogedastuskeskkonda Apple TV on võimalik kasutada ka Windowsi arvutitest ja selle suur pluss on, et filmidel ja sarjadel on eestikeelsed subtiitrid.
Amazoni tasuline voogedastuskeskkond Amazon Prime Video on väga suure valikuga, kuigi kõik filmid ei ole Eestis nähtavad. Kuid väga paljud siiski.
Filmisoovitus Amazon Prime Video'st: "Sound of Metal" (2019)
ERR-i oma keskkonnas Jupiter on päris lai valik järelvaadatavaid filme, sarju, telesaateid ja neid lisatakse sinna tihti juurde.
Filmisoovitused Jupiterist: "Laineid luues. Filmi helindamise kunst" (2019), sarja "Eesti lood" viimane hooaeg
Tasuta kasutatav ERR-i arhiiv on Kautsi ja Noorkõivu sõnul küll natuke vanem ja kohmakama kasutajaliidesega kui Jupiter, aga sealtki leiab väga palju vanu telesaateid ja Eesti oma telefilme, kui ainult osata otsida.
Kuigi Youtube ja Vimeo on tuntud igasugu lühiklippide poolest, siis mõlemast keskkonnast on võimalik lihtsasti leida ka korralikke filme. Eriti lühifilme ja lühianimatsioone. Peab lihtsalt ingliskeelsete märksõnadega otsima. Näiteks soovitavad Kauts ja Noorkõiv vaadata Vimeo keskkonnas valikut Staff Picks.
Vestlusi Eesti filmitegijatega saab aga kuulata Elektriteatri oma veebilehelt.
Uute filmide pealetulekust rääkides tõdes Kauts, et filme koguneb praegu päris palju.
"Kui kunagi saab hakata rahulikult kinos käia, siis on neid filme ootel päris palju ja neid koguneb järjest juurde, sest filmide tegemise protsess on väga pikk, tihti kolm kuni viis aastat või isegi pikem," selgitas ta.
"Filmid, mis praegu valmis saavad, neid hakati tegema viis aastat tagasi. See pais on päris suur, mis sinna koguneb, mis tähendab, et tuleb head kraami. Ning ka praegu tehakse filme juurde, kuigi tootmine on väga tugevasti halvatud," tõdes Kauts ja lisas, et see sõltub sellest, mis tootmistsükli etapis keegi parasjagu oli.
"Kui nad teevad montaaži- ja stuudiotööd, siis seda on väga lihtne jätkata, aga kes pidi võttesse minema, siis võtteid ka tehakse ja on võimalik teha, aga see on oluliselt keerulisem ja nii mõnigi film on pooleli jäänud või teadmata ajaks edasi lükatud," lisas ta.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Liina Vainumetsa
Allikas: "Delta"